Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Kaheksatuhandeline

Allikas: Vikipeedia
Dhaulagiri – esimene üle 8000 m mõõdistatud mäetipp (1818)
Džomolungma – 1856. aastast ametlikult kõrgeim mäetipp maailmas
K2 Karakoramis. 1987. aastal teatasid teadlased mäe võimalikust 8900 meetri kõrgusest. Ülemõõtmisel mõni kuu hiljem jäädi siiski vana kõrguse (8611 m) juurde[1]
Annapurna – esimene kaheksatuhandeline, mis mägironijatele alistus (esmatõus 1950)

Kaheksatuhandeline mäetipp ehk kaheksatuhandeline (inglise keeles eight-thousander) on alpinismi kontekstis üle 8000 m kõrgune mäetipp.

18. sajandil peeti maailma kõrgeimaks mäeks Andides asuvat Chimborazo kustunud vulkaani (6310 m). Alles 1818. aastal mõõdistati esimene üle 8000 meetri kõrgune mäetipp – Himaalajas asuv Dhaulagiri (8172 m). 1848. aastal avastati Dhaulagirist ida pool veel kõrgema tipuga mägi – Kanchenjunga (8585 m).[2]

1852. aastal arvutas Great Trigonometrical Survey of India töötaja Radhanath Sikhdar välitööde andmete põhjal välja, et Peak XV (Džomolungma) on kõrgeim mäetipp maailmas.[3] Alles 1856. aastal avalikustas Great Trigonometrical Survey of India, et aastatel 1849–1850 tehtud teodoliitmõõdistuste andmete läbitöötamisel saadi Peak XV kõrguseks 8840 m[2][4].

6. märtsil 1987 teatasid uudisteagentuurid, et satelliidi abil tehtud mäetipu K2 mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908 m. Viis kuud hiljem lükkasid Hiina topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611 m.[1][5]

Kaheksatuhandelised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku on Maal 14 üle 8000 meetri kõrgust mäge: 4 neist asuvad Karakorami ja 10 Himaalaja mäestikus.

Karakoram

[muuda | muuda lähteteksti]

Himaalaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed tipputõusud kaheksatuhandelistele

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese teadaoleva tõusukatse kaheksatuhandelise mäe tippu tegid Albert F. Mummery ja John Norman Collie, kes üritasid 1895. aastal ronida Himaalajas Nanga Parbati (8125 m) tippu. Tipputõus nurjus, kui Mummery ja kaks gurkhat hukkusid lumelaviinis.[7]

Kõrgeima mäe Džomolungma vallutuskatsed algasid 1921. aastal. 17 aasta jooksul (1921–1938) üritasid kaheksa Suurbritannia ekspeditsiooni tagajärjetult rünnata mäetippu.[2] Alles 1950. aastal saatis katsetajaid edu, kui Prantsuse mägiekspeditsiooni liikmed Maurice Herzog ja Louis Lachenal jõudsid Himaalajas Annapurna (8091 m) tippu.

Tipputõusud kõigile (14) üle 8000 meetri kõrguste mägede tippu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeseks mägironijaks, kes on tõusnud kõigi 14 üle 8000 m kõrguse mäe tippu, sai tiroollane Reinhold Messner. Kõigi 14 peatipu vallutamiseks kulus tal 16 aastat (1970–1986). Viimasena alistus talle 16. oktoobril 1986 Lhotse mäetipp (8516 m). 11 kuud hiljem kordas Messneri saavutust poolakas Jerzy Kukuczka. Tal piisas 14 kaheksatuhandelise tipu vallutamiseks kaheksast aastast.

Esimesed alpinistid, kes on tõusnud kõigi 14 üle 8000-meetrise mäe tippu (nn "pärandi nimistu")

[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas: Veebisaidil 8000ers.com Eberhard Jurgalski esitatud järjestustabel[8]

Reinhold Messner
Jerzy Kukuczka
Edurne Pasaban – esimene naisalpinist, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu
Gerlinde Kaltenbrunner
Nives Meroi
Jrk
nr 		Lisa-
hapni-
kuta 		Nimi Periood Sünniaasta Vanus Kodakondsus
1. 1. Reinhold Messner 1970–1986 1944 42 Itaalia Itaalia
2. Jerzy Kukuczka 1979–1987 (hukkunud) 1948 39 Poola Poola
3. 2. Erhard Loretan 1982–1995 (hukkunud) 1959 36 Šveits Šveits
4. [9] Carlos Carsolio 1985–1996 1962 33 Mehhiko Mehhiko
5. Krzysztof Wielicki 1980–1996 1950 46 Poola Poola
6. 3. Juanito Oiarzabal 1985–1999 1956 43 Hispaania Hispaania
7. Sergio Martini 1983–2000 1949 51 Itaalia Itaalia
8. Park Young-seok 1993–2001 (hukkunud) [10] 1963 38 Lõuna-Korea Korea Vabariik
9. 4. Alberto Iñurrategi 1991–2002 1968 33 Hispaania Hispaania
10. Wang-Yong Han 1994–2003 1966 37 Lõuna-Korea Korea Vabariik
11. 5[11] Ed Viesturs 1989–2005 1959 46 Ameerika Ühendriigid USA
12. 6[12][13][14] Silvio Mondinelli 1993–2007 1958 49 Itaalia Itaalia
13. 7[14] Iván Vallejo 1997–2008 1959 49 Ecuador Ecuador
14. 8[15] Deniss Urubko 2000–2009 1973 35 Kasahstan Kasahstan
15. Ralf Dujmovits 1990–2009 1961[16] 47 Saksamaa Saksamaa
16. 9. Veikka Gustafsson 1993–2009 1968 41 Soome Soome
17.[17] Andrew Lock 1993–2009 1961[18] 48 Austraalia Austraalia
18. 10. João Garcia 1993–2010 1967 43 Portugal Portugal
19.[19] Edurne Pasaban 2001–2010 1973 36 Hispaania Hispaania
20.[20] Abele Blanc 1992–2011[21][22] 1954 56 Itaalia Itaalia
21. Mingma Sherpa 2000–2011[21] 1978 33 Nepal Nepal
22. 11. Gerlinde Kaltenbrunner 1998–2011[21] 1970 40 Austria Austria
23. Vassili Pivtsov 2001–2011[21] 1975 36 Kasahstan Kasahstan
24. 12. Maksut Žumajev 2001–2011[21] 1977 34 Kasahstan Kasahstan
25. Kim Jae-soo 1990–2011[21] 1961 50 Lõuna-Korea Korea Vabariik
26.[23] 13 Mario Panzeri 1988–2012 1964 48 Itaalia Itaalia
27.[24] Hirotaka Takeuchi 1995–2012[24] 1971 41 Jaapan Jaapan
28. Chhang Dawa Sherpa 2001–2013[21] 1982 30 Nepal Nepal
29. 14. Kim Chang-ho 2005–2013 (hukkunud) 1970 43 Lõuna-Korea Korea Vabariik
30. 15. Radek Jaroš 1998–2014[21] 1964 50 Tšehhi Tšehhi
31. 16. Nives Meroi 1998–2017 1961 55 Itaalia Itaalia
32. 17. Romano Benet 1998–2017 1962 55 Itaalia Itaalia
33. Peter Hámor 1998–2017 1964 52 Slovakkia Slovakkia
34. Ferran Latorre 1999–2017 1970 46 Hispaania Hispaania

Märkus 1. Tabeli esimeses veerus on alpinistide järjestus (mitmendana maailmas)[25]

Märkus 2. Tabeli teises veerus on märge nende kohta, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise mäe tippu ilma lisahapnikuta

Märkus 3. Naisalpinistide nimelahtrid on rohelise taustavärviga[25]

Jurgalski töörühma uurimistöö tulemused

[muuda | muuda lähteteksti]

Veebisaidi 8000ers.com haldaja Eberhard Jurgalski, tuntud kaheksatuhandeliste mägede tipputõusude kohta teabe kogujana, avastas 2012. aastal, et mõned mägironijad lõpetavad tipputõusmise Annapurna üsna lamedal tipuharjal päristipust tükk maad eemal.[26]

Mõne aja pärast lõi Jurgalski töörühma, kuhu kaasas Himaalaja Andmebaasist Rodolphe Popier' ja Tobias Panteli. Aastaid analüüsiti mägironijate tipputõusudes tehtud fotosid maailma kõrgeimatest tippudest, eriti Dhaulagiri (8167 m), Manaslu (8163 m) ja Annapurna (8091 m) kohta.[26]

Uurimisrühm oli töötanud tuhandete juhtumitega, kuid Jackson Grovesi droonifotod Manaslust (vaata lähemalt artiklist Manaslu) ajendasid Jurgalskit lõpuks kogutud teavet jagama.[27]

Juulis 2022 veebisaidi 8000ers.com Jurgalski raportis väideti, et nad suutsid leida tõendeid, mis kinnitasid tõsiasja, et 53 mägironija[28] hulgas, kes olid varem loetletud 14 kaheksatuhandelise tippu jõudnutena, on vaid kolm mägironijat, kes on tõusnud tegelikult kõigi (14) üle 8000 meetri kõrguste mägede geograafilistesse tippudesse (Ed Viesturs, Veikka Gustafsson ja Nirmal Purja).[26]

Viesturs jõudis oma 14. tippu 2005. ja Gustafsson 2009. aastal, seevastu Purja, kes oli teadlik oma kahest probleemsest tipputõusust, sai korrektse 14. tipu tehtud alles 2021. sügisel, kui ta kahel kaheksatuhandelisel mäel sooritas kordustipputõusu.

Rodolphe Popier' selgituste kohaselt otsustasid nad asjade lihtsamaks muutmiseks jaotada uuritavad probleemsed tipputõusud kahte kategooriasse: 1) "pole tippu" (no summit) on nende tipputõusude tulemus, mille kohta saadud aruanded ja/või tipupildid viisid lõpuks negatiivsete vihjete/tõestusteni; 2) "tõendus puudub" (no evidence) on tulemus tipputõusudel, kus uurijad kas pole saanud ligi mäetipust tehtud fotodele või kui fotosid on võimatu analüüsida (öise kellaaja, halva ilma vms tõttu). "Kuid tõendite puudumine ei tähenda tipputõusu puudumist" lisas Popier.[26]

Uurimisrühm leidis, et enamikul juhtudel, kui leidsid aset päristippu mittejõudmised, olid need tingitud pigem ausatest vigadest või põhjendatud teadmatusest, mitte tahtlikust ebaaususest.[26]

Eesti alpinismitegelastest on Jurgalski töörühma uurimistöö tulemusi kommenteerinud Kristjan-Erik Suurväli. Muuhulgas nentis ta, et 8000-meetrised mäed on muutunud trofeetippudeks. Väga vähe tõuse tehakse uutel marsruutidel või isegi vähem käidavamatel teekondadel. Ja lisas, et "seetõttu tuleb iga trofeeronimist ja rekordit ka sellisena kajastada – kas jõuti tippu, jõuti eeltippu, lisahapnikuga või ilma, milles rekord seisneb ja kuidas on seda võimalik mõõta ehk tõendada".[29]

Jurgalski töörühma järelmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Jurgalski seisukoht on, et igal juhul ei muuda "uus nimistu" mägironimislegendide teedrajavat rolli ja nende suurt tähtsust alpinismile. Ta märkis ajakirjanikule, et Messner avas kaheksatuhandelistel seitse uut marsruuti, Jerzy Kukuczka üheksa. Loretan ronis ka kõige raskematel marsruutidel, näiteks Dhaulagiri mäel, kus ta kõige kõrgeimasse punkti ei jõudnud, tegi ta seda talvel. Jurgalski sõnul on Messneri ja Kukuczka 13 korrektset kaheksatuhandelist tegelikult rohkem väärt kui Ed Viestursi ja Veikka Gustafssoni 14, kes ronisid alati tavalistel marsruutidel.[30]

Järjestustabelid ja üleminekutabel

[muuda | muuda lähteteksti]

Veebisait 8000ers.com otsustas oma saidil avaldada kaks järjestustabelit ja ühe üleminekutabeli:

  • Kõigi (14) kaheksatuhandeliste mägede esimesed tipputõusjad (nn "pärandi nimistu", inglise keeles 14 8K Legacy Table).[8] Siia tabelisse kanti 53 mägironija[28] hulgast, kes olid varem loetletud 14 kaheksatuhandelise tippu tõusjatena, need, kes olid oma 14. tipu teinud enne 2018. aastat ja kellel polnud tõsiseid probleemseid tipputõuse (sel põhjusel jäeti tabelist välja näiteks Um Hong-gil (14. tipp 2001. aastal), Piotr Pustelnik (2010), Jorge Egocheaga (2014), Azim Gheychisaz (2017) ja Òscar Cadiach (2017)). Ülejäänud 34 mägironijat kanti tabelisse (vt tabelit ülevalpool). Tabel on lõplik ja täiendamisele ei kuulu.
  • Kõigi (14) kaheksatuhandeliste mägede korrektsed tipputõusjad (nn "uus nimistu", 14 8K Collectors Era Table).[31] Tegemist on tabeliga, mida jooksvalt täiendatakse. Siia kantakse need mägironijad, kelle kõigi 14 ronitud tipu kohta on veebisaidi 8000ers.com meeskonnal kindlus, et kõik tipputõusud on tehtud korrektselt ja jõutud päristippu.
  • Üleminekutabel (14 8K Transition Table).[32] Siia tabelisse kantakse: 1) need pärandi nimistu mägironijad, kelle kohta veebisaidi 8000ers.com meeskond leidis, et neil on üks või mitu tipputõusu probleemsed (jõutud vaid eeltippu või tõendus peatippu jõudmise kohta on puudulik); 2) ülejäänud mägironijad, kes on enda väitel teinud 12 või enam tippu. Pärast, seda kui siinsesse tabelisse kantu on sooritanud oma 14. korrektse tipputõusu, kantakse ta üle nn "uude nimistusse".

Kõigi (14) kaheksatuhandeliste tippu jõudnute nn "uus nimistu"

[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas: Veebisaidil 8000ers.com Eberhard Jurgalski esitatud järjestustabel[33]

Esinelik:

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1. – Ed Viesturs, 14. korrektne tipp 2005. aastal
  • 2. – Veikka Gustafsson, 14. korrektne tipp 2009. aastal
  • 3. – Nirmal Purja, 14. korrektne tipp 2021. aastal (pärast kahte kordustipputõusu 2021. aastal)
  • 4. – Sanu Sherpa, 14. korrektne tipp 2022. aastal (pärast ühte kordustipputõusu 2022. aastal)


2023. aastal täienes nimistu seitsme uue mägironijaga (Dong Hong Juan, Kristin Harila, Sophie Lavaud, Tenjen Sherpa, Viridiana Álvarez, Mingma Sherpa ja Chris Warner).

Riigid vallutatud kaheksatuhandeliste arvu poolest

[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas: Veebisaidil 8000ers.com Eberhard Jurgalski esitatud järjestustabel[34]

Kõigi 14 üle 8000 meetri kõrguste mägede tippu on jõudnud 17 riigi mägironijad (seisuga jaanuar 2024):

Baltimaadest jäävad Leedu kuue ning Läti ja Eesti viie vallutatud kaheksatuhandelise mäetipuga riikide arvestuses kuuendasse kümnesse. Eesti mägironijad on jõudnud Cho Oyu (1996), Lhotse (2002), Džomolungma (2003 m), K2 (2018) ja Gasherbrum II (2021) tippu.

Riigid naismägironijate vallutatud kaheksatuhandeliste arvu poolest

[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas: Veebisaidil 8000ers.com Eberhard Jurgalski esitatud järjestustabel[35]

Kõigi 14 üle 8000 meetri kõrguste mägede tippu on jõudnud kuue riigi naismägironijad (seisuga detsember 2023):

Baltimaadest on Eesti naised tõusnud nelja (üks neist tipputõusudest on vaidlustatud), Leedu ja Läti naised kahe kaheksatuhandelise mäe tippu. Eesti naismägironijad on jõudnud Cho Oyu (2013, vaidlustatud), Džomolungma (2021 m), Gasherbrum II (2021) ja K2 (2022) tippu. Manaslu tipuvallutuse kohta on tabelis ära toodud märkus, et "päristippu pole jõutud".

Eesti alpinistid kaheksatuhandeliste tipus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kaheksatuhandelise Cho Oyu tipus käinud Tarmo Riga hukkus 2015. aastal Peruus Tocllaraju mäel
Kaheksatuhandelise Cho Oyu tipus käinud Allan Valge hukkus 2015. aastal Peruus Tocllaraju mäel
Esimese eestlasena, tõenäoliselt ka esimese baltlasena, tõusis Andras Kaasik K2 tippu (2018)
Esimese Eesti naisalpinistina on tõusnud kaheksatuhandelise tippu Krisli Melesk (2021)

Esimese Eesti mägironijana tõusis kaheksatuhandelise mäe tippu tallinlane Aleksei Kovaltšuk, kes 26. oktoobril 1996 jõudis Cho Oyu tippu.[36] Esimese Eesti alpinistina jõudis kaks kaheksatuhandelist vallutada samuti Kovaltšuk, kes 2002. aastal jõudis Lhotse tippu.

Esimese Eesti naisalpinistina tõusis kaheksatuhandelise mäe tippu Krisli Melesk (2021. aastal Džomolungma). Enne teda on roninud üle 8000 meetri Anu Nõulik (Cho Oyu, 2013) ja Katrin Merisalu (Manaslu, 2019), kuid kumbagi neist tipputõusudest ei tunnistata peatippu jõudmisena.

Ainuke Eesti mägironija, kes on tõusnud ühel hooajal kahe kaheksatuhandelise mäe tippu, on Ott Tinn.

Kokku on kaheksatuhandeliste tipus käinud 21 Eesti mägironijat.

7. juunil 2015 hukkusid Peruus Andides Tocllaraju mäel (6034 m) lumesilla varisemise tõttu Jane Riga, Allan Valge ja toonane parim[37] Eesti alpinist Tarmo Riga.[38]

Kolm kaheksatuhandelist (3×8000)

[muuda | muuda lähteteksti]

Marie Saame

[muuda | muuda lähteteksti]

Krisli Melesk

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks kaheksatuhandelist (2×8000)

[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksei Kovaltšuk

[muuda | muuda lähteteksti]

Tanel Tuuleveski

[muuda | muuda lähteteksti]

Andras Kaasik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ott Tinn

[muuda | muuda lähteteksti]

Üks kaheksatuhandeline (1×8000) ja eeltipp

[muuda | muuda lähteteksti]

Tarmo Riga

[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Plumer

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Cho Oyu (8188 m), 11. oktoober 1998[42]
  • Broad Peak (eeltipp Rocky Summit 8028 m), 23. juuli 2001[42]

Katrin Merisalu

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Manaslu* eeltipp (u 8143 m, tipp ise 8163 m), 26. september 2019[48][49][50]
  • Džomolungma (8848 m), 23. mai 2023[51]

Üks kaheksatuhandeline (1×8000)

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheksatuhandelise mäe eeltipp või tipuplatoo

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Facts about China: World and Asia Records. chinatown-online.com
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Lumetiiger" (Tenzingi elulugu). Eesti Riiklik Kirjastus: Tallinn, 1960. Lk 247–249
  3. ↑ Mount Everest: named after the first surveyor general of India. theguardian.com
  4. ↑ Highest mountain. guinnessworldrecords.com
  5. ↑ 55 лет назад альпинисты впервые взошли на Эверест. segodnya.ua
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 Geographical facts of the Main 8000ers. 8000ers.com
  7. ↑ Nanga Parbat: 9th Highest Mountain in the World. climbing.about.com
  8. ↑ 8,0 8,1 14 8K Legacy Table. 8000ers.com
  9. ↑ Carlos Carsoliol soolotõusus 1988. aastal Makalu tippu tekkis laskumisel tipust hädavajadus hapnikumaski järele.
  10. ↑ Koreans Missing on Annapurna Presumed Dead. alpinist.com
  11. ↑ Best of ExplorersWeb 2005 Awards: Ed Viesturs and Christian Kuntner. mounteverest.net
  12. ↑ The wolf is back: Gnaro bags Baruntse. mounteverest.net
  13. ↑ The day after: Silvio Mondinelli, Broad Peak and all 14 8000m summits. planetmountain.com
  14. ↑ 14,0 14,1 The 14th knight: Ecuadorian Ivan Vallejo is ready to continue. k2climb.net
  15. ↑ Denis Urubko, Cho Oyu and all 14 8000m peaks. planetmountain.com
  16. ↑ Ralf Dujmovits. ralf-dujmovits.de
  17. ↑ Summit 8000 - Andrew Lock's quest to climb all fourteen of the highest mountains in the world. andrew-lock.com
  18. ↑ Australia's Most Accomplished Mountaineer. andrew-lock.com
  19. ↑ Shisha Pangma: Edurne Pasaban summits - completes the 14x800ers. explorersweb.com
  20. ↑ Abele Blanc summits Annapurna and all 8000ers. planetmountain.com
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 21,5 21,6 21,7 Climbers - First 14, updated table on 8000ers.com. 8000ers.com
  22. ↑ Everest - Mount Everest by climbers, news. mounteverest.net
  23. ↑ Mario Panzeri: sono in cima! E finalmente sono 14 ottomila. montagna.tv
  24. ↑ 24,0 24,1 竹内洋岳[alaline kõdulink]. nikkei.com
  25. ↑ 25,0 25,1 Climbers - First 14. 8000ers.com
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 Derek Franz. "Researchers challenge historical records for 8000-meter peaks". alpinist.com, 20. juuli 2022
  27. ↑ Angela Benavides. "Jurgalski Drops Bomb On Mountaineering History, But…". explorersweb.com, 13. juuli 2022
  28. ↑ 28,0 28,1 Climbers head to Manaslu to regain lost recognition. thehimalayantimes.com, 12. september 2022
  29. ↑ Kristjan-Erik Suurväli. "Tipus! Või siiski mitte?". reisikirjad.gotravel.ee, 11. august 2022
  30. ↑ Stefan Nestler. "Eberhard Jurgalski: “Achievements of climbing not diminished”". abenteuer-berg.de, 25. juuli 2022
  31. ↑ 4 8K Collectors Era Table. 8000ers.com
  32. ↑ 14 8K Transition Table. 8000ers.com
  33. ↑ 4 8K Collectors Era Table. www.8000ers.com, 8. oktoober 2023
  34. ↑ New 14 8K Table Nations. 8000ers.com
  35. ↑ New 8K Table Nations Women. 8000ers.com
  36. ↑ ПОГОНЯ В БОЛЬШИХ ГОРАХ. russianclimb.com
  37. ↑ Alar Sikk: Tarmo ja Jane olid mu parimad sõbrad. delfi.ee
  38. ↑ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost. jkalpiklubi.ee
  39. ↑ "Krisli Melesk jõudis esimese Eesti naisena Džomolungma tippu" ERR, 23. mai 2021
  40. ↑ "Esimene eestlanna jõudis maailma kõige ohtlikuma mäe K2 tippu" ERR menu, 22. juuli 2022
  41. ↑ Три вершины одного года. vokrugsveta.ru
  42. ↑ 42,0 42,1 42,2 42,3 42,4 42,5 42,6 42,7 42,8 Raivo Plumer, Tõivo Sarmet. "Everesti päevik". Pegasus: Tallinn, 2005. Lk 48
  43. ↑ 8000. ajaveeb.alpinism.ee
  44. ↑ 44,0 44,1 44,2 44,3 Ülevaade eesti alpinismi ajaloost. jkalpiklubi.ee
  45. ↑ Andras Kaasik jõudis esimese eestlasena maailma ühe ohtlikuma ja kõrgema mäe tippu. postimees.ee, 22. juuli 2018
  46. ↑ "Everest Updates – 18th May 2023" Everest 2023
  47. ↑ "Järjekordne eestlane jõudis Mount Everesti tippu" Delfi, 19. mai 2023
  48. ↑ Angela Benavides. "The Himalayan Database Gives the Past a Pass". Explorersweb.
  49. ↑ Angela Benavides. "Manaslu: Three Questions and One Summit". ExplorersWeb.com.
  50. ↑ E. Jurgalski. "Manaslu Summit Area". 8000ers.com.
  51. ↑ "Mäejumal oli sellel korral armuline. Katrin Merisalu jõudis Džomolungma tippu" Eesti Päevaleht, 23. mai 2023
  52. ↑ "Seitsmes eestlane jõudis täna varahommikul maailma katusele" Tartu Postimees, 24. mai 2023
  53. ↑ "Kaspar Eevald jõudis kaheksanda eestlasena Everesti tippu" ERR menu, 21. mai 2024

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaheksatuhandeline&oldid=6738135"