Kalinkavičy

Kalinkavičy
valgevene Калінкавічы * / Kalinkavičy *transkriptsioon: Kalinkavitšõ klassikaline valgevene Каленкавічы * / Kalenkavičy *transkriptsioon: Kalenkavitšõ vene Калинковичи (Kalinkovitši)
Kalinkavitšõ lipp Kalinkavitšõ vapp
Pindala: 17 km²
Elanikke: 36 941 (1.01.2024)
Koordinaadid: 52° 8′ N, 29° 20′ E

Kalinkavičy (transkribeerituna Kalinkavitšõ, poola keeles Kalinkowicze, leedu keeles Kalinkavičai või Kalinkovičai) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Kalinkavičy rajooni halduskeskus. Kalinkavičy asub Homieli linnast 122 kilomeetri kaugusel.

Linn on tähtis raudteesõlm, sealt hargnevad raudteed Homieli, Bresti, Žłobini ja Korosteni suunas. Haridust annavad üheksa keskkooli, muusikakool, spordikool ja kunstikool. Linnas on mitu raamatukogu ja kultuurimaja. Kalinkavičys antakse välja rajoonilehte «Калінкавіцкія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja keemiatööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, juudi kalmistu, sünagoog ja XIX sajandi lõpus valminud õigeusu kirik (ümber ehitatud kujul).

Kuni 1925. aastani oli linna ametlik valgevenekeelne nimekuju Kalenkavičy, mis on taraškievica's siiani kasutusel. Linna nimi tuleneb Vadzim Žučkieviči arvates isikunimest Kalankovič. Ihar Kapyłoŭ leiab seevastu, et -ičy lõpud tähistavad kohanimede patronüümilisust ja seega on nime andnud lühem isikunimi, kas siis Ka­len­ka, Ka­lin­ka, Ka­le­nik või Ka­li­nik.

Elanikkond

653 (1858) 1684 (1897) 2 523 (1908) 6 152 (1926) 9 799 (1939) 14 900 (1959) 23 900 (1970)

40 600 (1991) 42 600 (1997) 42 200 (1998) 37 800 (2004) 37 800 (2006) 38 381 (2009) 39 890 (2016)

Ajalugu

Sealne linnamägi oli asustatud nii pronksiajal, nooremal rauaajal kui ka Kiievi-Vene perioodil. Kirjalikes allikates on sealset küla mainitud siiski alles aastal 1560. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Kalinkavičy kuuluma Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda. Aastal 1582 jagati küla Oskierkadele kuulunud Harbavičy mõisa ja kohalike staarostite vahel. Aastal 1778 sai küla kohaliku kihelkonna keskuseks.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1799 anti see eraomandisse, hakates kuuluma Šachoŭskite perele. 1795. aastal jagati küla kaheks: Staryja Kalenkavičy, kus oli 35 maja, sai alevi staatuse, Novyja Kalenkavičy jäi aga külaks. Aastal 1805 läks kogu asula riigi omandisse. Aastal 1888 hakkas asulat läbima Homieli ja Łuninieci vaheline raudtee.

1897. aastal oli alevis kaks palvemaja, postkontor-telegraafiagentuur, vankrimääret valmistav vabrik, kaks nahaparkimisettevõtet, 27 poodi, kol kürtsi ja kolm võõrastemaja. Külas asus kirik, seal tegutses kihelkonnakool, ka oli seal üks pood. Aastal 1916 avati ka teine alevit läbiv raudtee, mis muutis asula tähtsaks transpordisõlmeks.

1918. aastal läks Kalenkavičy Valgevene NSV koosseisu. Seejärel hõivas selle J. Doŭbar-Muśnicki, juulis 1918 vallutasid alevi saksa väed. Aastal 1920 vallutasid asula Poola väed, seejärel aga Stanisław Bułak-Bałachowicz. Asula on taas Valgevene koosseisus aastast 1924. 1925. aastal sai Kalinkavičyst linn. 20.–22. septembril 1941 hukkasid linna hõivanud Saksa väed linnas elanud juudid. 1966. aastal liideti külaga Karčaha küla.`

Sõpruslinnad

• Saransk, Venemaa

• Salsk, Venemaa

Pilte

• 
  Raudteejaam
• 
  Vaade linnale
• 
  Katoliku kirik
• 
  Õigeusu kirik
• 
  Tšornobõli katastroofi ohvrite mälestusmärk

Tuntud elanikke

• Maria Zofia Onufrowicz-Płoska – Poola revolutsionäär
• Piotr Krasačka – valgevene loomakasvatusteadlane
• Raman Pietrušenka – valgevene sõudja
• Uładzimir Siamaška – valgevene poliitik
• Viktar Kaźko – valgevene kirjanik
• Solomon Simon – juudi kirjanik
• Katherine Locke – USA näitleja
• Vital Voŭk – Valgevene poliitik

Välislingid

• Linn Valgevene fotoentsüklopeedias
• Fotod linnast
• Küla Poola geograafilises sõnastikus