Kapyl

Kapyl
valgevene	Капыль* / Kapyl *transkriptsioon: Kapõl
vene	Копыль (Kopõl)
	Kapyli lipp Kapyli vapp
	Elanikke: 9985 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 9′ N, 27° 6′ E

Kapyl (transkribeerituna Kapõl, leedu keeles Kapylius, poola keeles Kopyl, jidiši keeles Kapulye) on linn Valgevenes Minski oblastis, Kapyli rajooni ja Kapyli külanõukogu halduskeskus. Linn asub Maža jõe ääres, Minskist 120 kilomeetri kaugusel.

Kapylis annavad haridust kolm keskkooli, kaks spordikooli ja kunstikool. Linnas on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Kapylis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakse raudbetoonist detaile.

Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel linnamägi (XI–XIII sajand), aastal 1859 valminud katoliku kirik (ümber ehitatud, praegu asub seal restoran) ja aastal 1866 ehitatud õigeusu kirik.

Ajalugu

Kapyli mainitakse esimest korda aastal 1274. XIV sajandi alguses hakkas linn kuuluma Leedu suurvürstiriiki. Aastast 1395 hakkas asula kuuluma Olelkowiczitele. Aastal 1439 ehitati sinna esimene katoliku kirik. Aastal 1506 kogunesid linna all ümbruskonna bojaarid, et ühiselt rünnata Klecki all laagris olevaid krimmitatarlasi. XIV–XVIII sajandil seisis endisel linnamäel puust kindlus. Aastal 1508 rüüstas linna Michał Gliński oma mässuliste salgaga, aga kindlust neil vallutada ei õnnestunud.

Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas alev kuuluma Navahradaki vojevoodkonda. Aastal 1595 toimus linna all lahing ülestõusnud kasakate ja Rzeczpospolita vägede vahel, Poola vägede juht langes, aga kasakad taganesid.

Aastal 1612 läks Kapyl Radziwillide valdusse. Aastal 1652 sai linn Magdeburgi õigused. Ühtlasi sai Kapyl õiguse pidada laata ja igal reedel avada turg. XVI sajand tõi kaasa käsitöö arengu, linnas kooti kangast ja valmistati sametit. XVII sajandil tegutses linnas kuus vabrikut, kus valmistati eri liiki riidesorte. Aastal 1695 toimus linna all Radziwillide ja Sapiehade vägede vahel lahing linna valitsemise õiguse pärast.

Aastal 1793 läks Kapyl teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Linn muudeti aleviks. Aastal 1832 läks see Wittgensteinide valdusse. Aastal 1833 toimus alevi elanike ja Kapyli omaniku vaheline kohtuprotsess. Seal otsustati, et Kapyli elanikud on põhimõtteliselt vabad, aga kogu alevi maa kuulub Wittgensteinidele. Aastal 1897 oli alevis kolm kirikut (katoliku, õigeusu ja kalvinistide) ja kaks juutide palvemaja. Seal tegutses kolm kooli, neist kaks olid juutidele. Kapylis olid õllevabik, kaks veskit ja kuus poodi.

1924. aastal sai Kapylist rajoonikeskus. Aastal 1939 elas alevis 1435 juuti (27,96% alevi elanikest).Praktiliselt kõik sealsed juudid hävitati Teise maailmasõja ajal Kapyli getos. Valgevene NSV koosseisus olnud asulast sai linn aastal 1984.