Kasutaja arutelu:VillaK

Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp 7. veebruar 2013, kell 19:33 (EET)

Tulin Vikipeediasse toimetama sel proosalisel põhjusel, et Eesti Viki Pagerank on 7. Mis tähendab, et otsingumootoriga paljude mõistete otsimisel kargab Viki artikkel esimeste seas välja ja seda ka siis kui selle artikli sisu on ebaadekvaatne või ajakohastamata. Ei jäänudki siis muud üle kui ise käised üles käärida, et vältida eksitava info levitamist-taastootmist.

Esimeses voorus kirjutan lühiartiklid oma erinevate pädevusvaldkondade kesksete mõistete kohta. Hiljem tulen nende juurde tagasi ja täpsustan, täiendan, laiendan. Pole mõtet kirjutada minu toodetud artiklite arutelu juurde kommentaare stiilis, et sinna võiks lisada veel ühte, teist või kolmandat - sõnaga, et need pole täiuslikud. Kui soovite neid täiendada, siis tehke seda ise, küll ma vaatan üle ja kui teil midagi viltu läks, siis parandan. Mul on tavaliselt selge visioon, kuidas neid artikleid saaks täiendada, mida sinna võiks lisada ja mida mitte. Ka lakoonilisus on väärtus, sestap peavad inklusionismil olema teatud piirid - pean silmas eeskätt artiklite mahtu. Muidu läheks varsti vaja nö teise astme Vikit, et esimese astme Viki infotulvas toime tulla.

Ehkki sean esiplaanile sisu adekvaatsuse ja vigade kõrvaldamise, siis errare humanum est ja vahetevahel võib mul endal mõni aps kahe silma vahele jääda või situatsioonilisest väsimusest vigu sisse tulla. Kui nii on juhtunud, siis andke märku, ma ei pahanda ja parandan. Või parandage ise ja kui te ise ei eksi, siis ma ka ei pahanda.

Niisiis - korrektsus, faktitruudus, allikatele tuginemine ja allikakriitilisus, põhjalikkus ja samas lühidus (conciseness = completeness + brevity) - kui need on ka teie lipukirjad, siis võib teil olla eeldusi teenida mu respekt. --VillaK (arutelu) 24. november 2014, kell 10:19 (EET)

---

Mõtlesin, et panen Sulle kasutajalehele ühe tunnustähe heade ja põhjalike artiklite eest Eesti kohtade ja orienteerujate kohta. Aga ma ikka seda värki ei oska, nii et olgu see siis lihtsalt siin ära märgitud. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 22:46 (EET)

---

Tänan. Teatavad oskused on olemas ja eks ajapikku vilumused erinevaid nippe kasutada kasvavad. Püüan tegutseda nö saare põhimõttel, võttes ette teatud teema- või geograafilise ala ja katsun neid "saari" siis ajapikku suuremaks kasvatada. Aeg-ajalt luban endale ka mõne vahepala muust ooperist, kuid püüan siiski fookust hoida. Need paar-kolm esimest "saart" ei ole veel kaugelt valmis, see on pigem väike sissejuhatus.--VillaK (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 21:50 (EET)

Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Vasta lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas oled nõus kandideerima. Andres (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 00:57 (EET)

Villu Valdmaa

Hello! В статью дабавьте о том, что Villu Valdmaa является активным участником сабантуев и других башкирских мероприятий, исполняет песни на башкирском языке. Затем я переведу для башкирского раздела. Вот некоторые ссылки. У нас есть упоминание о нем в статье ba:Хайруллина Флүзә. Täname U!--Саган (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 06:56 (EET)

Спасибо за намек! Добавил.--VillaK (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 13:18 (EET)

Järjestamisvõti

Palun lisa isikuartiklitele enne kategooriaid ka järjestamisvõti {{JÄRJESTA}}: nt {{JÄRJESTA:Smith, John}}, muidu on nimed kategooriates eesnime järgi. Leiad selle võtme ka redigeerimiskasti alt, siis ei pea ise kirjutama.--Morel (arutelu) 1. märts 2015, kell 16:52 (EET)

Tänan Sind, Morel, abi eest. Just sellist abi ma pidasingi silmas kui kirjutasin avalehel, et "Vormi lihvimise jätan ühiskondliku tööjaotuse korras teistele" ja keskendun ise sisule. Järjestamisfunktsioon on mulle igati arusaadav ja vaatasin just üle, et minu kirjutatud isikuartiklitest üle 70 protsendil juhtudest on see ka lisatud. Tänan veelkord, et korrigeerisid ülejäänud juhtumid, kust see oli välja jäänud. Kui teinekord leiad mõne faktivea, siis on tagasiside teretulnud! --VillaK (arutelu) 3. märts 2015, kell 07:22 (EET)

Teenetemärgid

Kui viitsid, siis võid pärast seda, kui oled mõne inimese artiklisse lisanud saadud riikliku teenetemärgi ja vastava kategooria, tema nime ära kustutada nimekirjast Kasutaja:Morel/Teenetemärgid, mis on minu kasutajalehe alamlehel. Kui ei viitsi, pole ka hullu, ma käin seda nimekirja mingi aja tagant AutoWikiBrowseriga üle ja eemaldan ise.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 20:36 (EET)

Ma ei ole neid tõesti sealt ükshaaval käsitsi kustutama hakanud, lootes, et ehk on sul mõni automaatne luud, mis teatud regulaarsusega sealt neid siniseid linke ära pühib. Ehkki mõistan, et pead siiski kontrollima, kas teenetemärgi info ja kategooria on lisatud või mitte.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 16:48 (EET)

Süsteem "viide pärast punkti"

Kasutad süsteemi "viide pärast punkti", ent sel juhul pole aru saada, mille kohta viide käib: kas ühe lause või eelmiste lausete, nt artiklis Lehte Ilves. See on lihtsalt tähelepanek. Ma tean, et isegi inglisvikis tehakse nii, ehkki mina seda arusaamatuste tekkimise pärast taunin. Ka meie vikis on seda arutatud ja praegu on kahjuks ülekaalus süsteemi "viide pärast punkti" pooldajad--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 00:57 (EET)

Kasutan sellist süsteemi teadlikult ja nii on tehtud kõigis nendes teadusajakirjades, kus ma olen publitseerinud ja mis kasutavad "Endnote References" stiili ehk tekstijärgseid numereeritud viiteid. Lähtun viitamisel ka sellest, et:

1. kõigile autoriõigusega ilmselt kaitstud materjalide autoritele tuleb viidata;
2. viide peab olema piisav, et soovija suudaks selle järgi vajaliku allika leida, et algmaterjali kontrollida ning et algtekstide autorid saaksid veenduda, et nende autorlust on tunnustatud ja õigusi ei ole rikutud;
3. tuleb eeldada et igaüks, kes kasutab enstüklopeediaartiklit teadustööks, tutvub kõigi viidatud allikatega, ehk kontrollib ise kõik järgi;
4. need, kes kasutavad entsüklopeediaartiklit lihtsalt mingist teemast sissejuhatava info saamiseks, vaatavad viidete puhul sageli vaid seda, kust info pärineb (nt kas allikas on usaldusväärne);
5. kui viide on lõigu viimase lause lõpus, siis tuleb üldiselt eeldada, et see viide käib kogu eelneva lõigu kohta;
6. kui see on teksti struktuuri mõttes otstarbekas (alati ei ole), siis võiks ühest allikast pärinev info olla ühes lõigus ja teisest allikast pärinev info eraldi lõigus.
7. kui lause lõpus on mitu viidet, siis võib see tähendada nii seda, et selle lause kirjutamisel on kasutatud kombineeritult mitut allikat kui ka seda, et sama infot kinnitab mitu allikat – kumma juhtumiga tegemist on, peab lugeja ise algallikatest järgi kontrollima ja viited annavad talle selle võimaluse.

Ma ei pea õigeks sellist stiili nagu Sa harrastad, nt artiklis August Nieländer – kasutad ainult ühte allikat, viidates sellele iga lause järel. Samale allikale mitmekordne viitamine oleks vajalik siis kui vaheldumisi on kasutatud mitmeid allikaid. Sellise stiili harrastamisel võiks seega olla mingi õigustus vaid juhul kui kirjutaja kirjutabki teadlikult vaid poolfabrikaate ehk nn lünkteksti, eeldades seejuures, et hiljem kirjutab keegi iga viidatud lause vahele täiendavaid lauseid, mis tuginevad teistele allikatele.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 16:37 (EET)

Mis selles arusaamatut on, kui viide on pärast punkti? Kuna enamasti pannakse viide pärast punkti, häirib mind pigem just see, kui viide on enne punkti (ning eriti veel iga lause lõpus ühele ja samale allikale). See, kui Sina oled võtnud omaks sellise stiili, ei tähenda seda, et ka teised seda kasutama peaksid. --Voorits 5. veebruar 2016, kell 17:31 (EET)

Estopedistile. IMHO nii nagu sa viitad näiteks artiklites Evi Arujärv, Hans Kapp, Jakko Maltis, Imbi Tarum jne jne. ei tohi üldse viidata. Kõigepealt ei tohi referaati kirjutada ühe allika põhjal ja kui referaati kirjutatakse, siis need kasutatud allikad peaksid olema näiteks jaotuses kirjandus, aga mitte iga lause järgse viitena. Referaadist referaadi tegemine on veel omaette probleem. Teiseks viidata saab ikka algallikatele, mitte juba teisele referaadile. Ja võtame näiteks lause "Jakko Maltis (sündinud 20. jaanuaril 1980 Tallinnas) on Eesti laulja ja muusikategelane." siis viite saab panna sünniajale ja -kohale, aga mitte lause lõpu kohta. Laulja ja muusikategelane on kellegi arvamus ja Eesti samuti. Lisaks sellele EMBL ei väida, et ta oleks Eesti laulja, rääkimata sellest raamat ei ütle, et ta oleks muusikategelane - seega viide on ka vigane.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. veebruar 2016, kell 19:20 (EET)

Ma olen VillaK ja Ahsoouse öelduga põhimõtteliselt nõus, aga leian, et tuleb siiski arvestada, et Vikipeedia artiklil on erinevused teadusartiklist ja referaadist. Teadusartiklist erineb see sellepoolest, et siin ei tohi olla põhimõtteliselt uusi fakte ja ideid, mistõttu viidatud peaks olema enam-vähem kõik. Seejuures ei ole siin viitamise eesmärk varasemate uurijate töö tunnistamine, põhieesmärgiks jääb info ja selle allikate kontrollitavuse tagamine. Erinevalt referaadist võib kirjutaja tugineda ka ühele allikale (mis ei tähenda, et lõplikus redaktsioonis ei tuleks kasutada mitut allikat). Mõlemast erineb Vikipeedia artikkel selle poolest, et üks kirjutaja võib ära teha ka osa vajalikust tööst, näiteks ka jätta viited lisamata, ilma et seda talle tingimata peaks pahaks panema. Kui nüüd keegi lisab viiteid juba olemasolevale tekstile, siis peaks minu meelest püüdma seda teha nii, et oleks võimalikult hästi arusaadav, milliste faktide kohta viide käib (mis on viidatud ja mis mitte). Siis võib mõnikord tarvis minna ka viidet enne punkti. Artikli viimistlemisel võib muidugi püüda ka artikli ülesehitust niimoodi muuta, et viited oleksid kergemini jälgitavad.

Märgin veel seda, et viitamisel ei tule järgida allika sõnastust, isegi parem on seda võimaluse korral mitte teha. Kui toimetajad leiavad, et allikat ei anta sisuliselt õigesti edasi, saavad nad sõnastust ja viitamise viisi muuta. Andres (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 20:21 (EET)

Ma olen Andresega põhimõtteliselt nõus ja usun, et nendest erinevustest on siinkirjutajad ka üldiselt aru saanud. Kuid märgin, et Andrese poolt kirjeldatu on siiski teooria, millest praktika siiski suuresti erineb ja siin ei paista olema selliseid jõuressursse, mis suudaks seda praktikat teooriaga kokku viia. Veenev ei ole argument, et viitamise primaarne eesmärk on info kontrollitavus. Selline argument jätab mulje, et viite puudumine on pelgalt Vikipeedia (ajutine) kvaliteediprobleem, mida võib keegi kunagi ebamäärases tulevikus soovi korral parandada. See aga tähendaks, et ideede vargus on Vikipeedias lubatav, ainuke pahe (kuid ajutine) on kontrollitavus. Ütleksin pigem nii, et sellest hetkest kui on korrektselt viidatud, muutub eesmärk, mida selline viitamine teenib, ebaoluliseks.

point ongi selles, et Vikipeedia on ühistöö. Igaüks saab algtekstile täiendavat info panna vahele ja siis langeb kogu varasem süsteem lõikude kaupa viitamisel kokku, kui eelnev autor on järginud "Endnote References" stiili. Teadusartikkel on valmistoode ja see pole võrreldav ühistöölise Vikipeediaga. Ma mitte ei mõista, kuidas Vikipeedia kirjutajad sellest ometi aru ei saa; kuidas saab nii lühinägelik olla--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 22:09 (EET)

Midagi ei lange kokku kui vahelekirjutajad on mõtlevad ja tähelepanelikud inimesed ja saavad aru, mida on viidatud ja kuidas. Idee, et igale lausele kirjutab keegi teine uue lause vahele, on "tähelepanuväärne", kuid sisuliselt matemaatiline nonsenss. Samast rubriigist looga, et kui igal aastal Elvis Presley fännide arv kahekordistub, siis varsti on kõik Maa elanikud Elvis Presley fännid ...

Ei olnud ju öeldud, et teksti lõputult vahele pannakse. Aga vahelepanemine tekitab viitamisele igatahes probleeme, iseasi, kas neid saab mingite viitamisreeglitega lahendada.

On soovitatav püüda viidata nii, et ka allikaid lugemata oleks selge, mille kohta viide käib ja mille kohta ei käi. Muidugi ei saa nii viidata, et see alati täiesti selge oleks. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)

Vikipeedia ei tohigi esitada originaalseid ideesid, ja nad peavadki olema kuskilt võetud. Tavalises üldentsüklopeedias ei ole viiteid, ja seda ei võeta ideede vargusena. Ideed ei ole kellegi omanduses, neid ei saa seetõttu ka varastada. Varastada saab ainult selles mõttes, et neid omistatakse endale, kuigi need on laenatud. Vikipeedia ei omista ideid endale. Seetõttu ideede vargust Vikipeedias ei ole, isegi kui viide puudub. Küll aga võidakse varastada sõnastus, isegi kui viide on olemas. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)

Minu veendumuse kohaselt läheb Andres siin lihtsalt libedale teele. Või on ta õppinud teatud Viki-ideoloogiat ja võtnud selle kriitikavabalt omaks. Ma võin isegi aktsepteerida seda juttu selles osas, et kuivõrd Vikipeedia kirjutajad ei taotle kirjutatud tekstide autorlust ja ei esita neid tekste siin oma nimel, siis ei ole tegemist plagiaadiga. Kuid argumentatsioon, et kui me ei varasta endale, vaid anname saadu üldrahvalikuks kasutamiseks, siis ei olegi tegemist vargusega - nojah, sellist argumentatsiooni on ajaloos teadaolevalt kasutatud, tõsi küll, ka siis väideti, et tegemist ei ole vargusega, vaid natsionaliseerimisega üldrahvalikes huvides. Kuna Vikipeedia on rahvusvaheline projekt, siis oleks tegemist internatsionaliseerimisega ja seda veel suurema üldsuse huvides. Üks inimene ja tema kirjapandu on selle kõrval köömes ...

Ilmselt ei sisusta me Andresega ka idee mõistet siin päris samamoodi. Et mitte jääda üldsõnaliseks, toon näiteid. Idee võib olla näiteks mõni abstraktne mõiste. Osad mõisted on nö rahvaluule, st neil ei ole võimalik tuvastada konkreetset autorit. Kuid on mõisteid, mille puhul on konkreetne autor hästi teada. Näiteks sotsiaalne kapital. Andrese poolt eelnevalt kirjeldatut rakendama hakates võiks siis öelda, et idee sotsiaalsest kapitalist "ei ole kellegi omanduses ja seda ei saa seetõttu ka varastada". Ja siis saaks kirjutada Vikipeedia artikli sotsiaalsest kapitalist, viitamata seal Bourdieu'le või Putnam'ile. Muidugi ma utreerin ja seda selleks, et näidata vigu Andrese mõttekäigus. Ma eeldan, et Andres vastab nüüd pika tiraadiga, kuid möönan, et mul puudub huvi seda intellektuaalselt põnevat arutelu jätkata.

Mh... Jah, mu jutt ei olnud muidugi päris ühemõtteline. Minu meelest on nii, et kui me artiklis sotsiaalsest kapitalis Bourdieud ei maini, siis on see artikkel oluliselt puudulik, aga ei saa väita, et me omistame selle mõiste autorluse iseendale. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 12:19 (EET)

Mulle ei tundu usutav ka see, et kui entsüklopeedias esitatakse mõni mõte, mainimata, kes seda esimesena mõtles, kui see on teada, siis on see vargus. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 12:25 (EET)

Teisaldamine

Tühistasin su muudatused, sest artikkel tuli vana nime alla tagasi just nimelt teisaldada koos ajalooga, mitte tekst ümber tõsta. Adeliine 5. juuli 2016, kell 23:12 (EEST)

Saan aru, et botilike kalduvustega robotlikel asjaajajatel võib teisaldamise käigus ka infot kaduma minna. Sellegipoolest ei hakka ma Sind ja Sinu muudatusi tühistama, vaid kirjutan täiendused artikli teksti uuesti sisse.--VillaK (arutelu) 6. juuli 2016, kell 07:41 (EEST)

Palun vältida isiklikke rünnakuid. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 10:14 (EEST)

Lugemis- ja tõlgendamisoskuse individuaalne varieeruvus on hämmastavalt suur. Esimene lause on isikustamata nending, et kahetsusväärselt võivad mehaanilise lähenemisega toimetajad ümbertõstmiste käigus ka olulist informatsiooni kustutada. Teine lause on konstanteering, et mingit kättemaksu ei tasu minult oodata ja pööran ette teise põse. Kui need nendingud kedagi kõnetasid, siis peaks ta ründaja otsimiseks vaatama peeglisse.--VillaK (arutelu) 6. juuli 2016, kell 11:58 (EEST)

Palun siis vältida ka juttu, mida võidakse tõlgendada isikliku rünnakuna. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 12:15 (EEST)

Seda võiks tõlgendada üleskutsena poliitilisele korrektsusele ja kriitilise tagasiside vältimisele, isegi kui Sina seda nii ei tõlgendanud. Aga ei saa ka eeldada, et kaks inimest tõlgendavad sama teksti täpselt ühte moodi, kuivõrd assotsiatsioonide hulk, mis igal inimesel mingi teksti lugemisel tekib,on niivõrd erinev.--VillaK (arutelu) 6. juuli 2016, kell 12:38 (EEST)

Oleksin saanud artiklis tühistada ka ainult ühe su muudatuse, mitte kaks korraga. Ma palun vabandust, et ma nii ei teinud, oleksin võinud olla tähelepanelikum. Adeliine 6. juuli 2016, kell 12:51 (EEST)

Vabandus on vastu võetud.--VillaK (arutelu) 6. juuli 2016, kell 12:57 (EEST)

Üks palve

Ma palun Sind jääda asjaliku arutelu piiridesse, muidu Sa teed mulle halba, isegi kui Sa seda ei soovi, sest ma kipun vastupidist tajuma kiusamisena. Kui ma teen mõne vea, millest teadasaamine võiks mulle õpetlik olla, siis lihtsalt ütle, kuidas ma Sinu arvates oleksin pidanud toimima ja miks. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 01:12 (EET)

Eilses Vikerhommiku saates (saade on järelkuulatav siit: [1], asjassepuutuv lõik algab minutil 3:32) rääkis Margus Saar intervjuus Margit Kilumetsale huvitavalt, kuidas tema raadiohäälena on saanud kuulajatelt tagasisidet, kus talle omistatakse mõtteid, mida ta ei ole mõelnud või tuju, mida temas pole olnud. Et talle kirjutatakse kirju, mis kirjeldavad põhjalikult tema otsuseid ja valikuid kuulaja arusaamist mööda, ehkki tema nii ei mõelnud. Mida ta õppis, oli see, et iga mõte, mida ta raadios välja ütleb ja iga küsimus, mida ta küsib, ei paljasta mitte ainult teda ennast, vaid ka raadiokuulajat. Et tema kui raadiohääl kõnetab kuulaja fantaasiaid, tõekspidamisi, moraali ja isegi ihasid. Et rääkija iga väljendusviis on suure vastutusega, see peab olema täpne, sest nagunii lisab iga kuulaja sinu osalusele juurde midagi endast. Ja sinna ei saa midagi parata.

Ma olen siin varem veidi erinevas sõnastuses väljendanud sarnast mõtet. Veebis tekstide kirjutamine ja lugemine erineb raadiost siiski palju, sest puudub hääl – selle tämber, intonatsioon, aktsendid. Veebifoorum on sestap märksa piiratumate võimalustega meedium kuna puudub häälega edasiantav infomõõde. Mis samas jätab lugeja fantaasiale kirjapandu lugemisel märksa suurema ruumi. Ühtlasi peaks siis iga väljendusviis olema veelgi täpsem, veelgi hoolikamalt kaalutud, et sind valesti ei mõistetaks. Ent lõpuks ei saa sinna ikkagi midagi parata, et lugeja lisab sinu sõnadele midagi ka iseendast.

Ma vabandan kui mu kirjapandu on mõnikord olnud liiga mitmeti tõlgendatav. Tunnistan, et olen mõnikord teadlikult jätnud sõnastusse teatud ambivalentsuse. Mõnikord annan alla ka ahvatlusele põimida teksti mõni sõnademäng või väike riugas. Ilma nendeta tunduksid tekstid liiga igavad nii kirjutada kui lugeda. Püüan olla asjalikum, sõnastustes täpsem ja ühtlasi liigsest arutamisest hoiduda, tõmmates õigel ajal pidurit ja teema kokku.--VillaK (arutelu) 19. detsember 2016, kell 11:09 (EET)

Ma ei ole kunagi tahtnud Sinu vastu ebasõbralik olla. Kui Sa mulle õpetaksid, kuidas nii käituda, et Sa seda nii ei tajuks, siis oleksin tänulik. Andres (arutelu) 10. detsember 2016, kell 17:25 (EET)

Le bleu est une couleur chaude

Tere. Kust kohast pärineb tõlge "Sinine on kõige soojem värv". Filmi originaalpealkiri on "La vie d'Adèle" ja tõlgitud on seda kui "Adele'i elu". Ma ei välista üldse, et kuskil on selle filmi pealkirja inglise keelest tõlgitud, aga huvitav miks seda tehtud on?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. veebruar 2017, kell 13:38 (EET)

Tõlge pärineb siit [2] ja kuna Jaan Ruus on autoriteetne filmikriitik, siis mul ei tekkinud kahtlust. Aga ilmselt levis oli see film siis selle Adele'i elu pealkirjaga.--VillaK (arutelu) 13. veebruar 2017, kell 14:12 (EET)

Selge. Eks artiklis, kui see tekkima peaks, tuleb toogi variant ära mainida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. veebruar 2017, kell 14:28 (EET)

Vernik

Hi. Can you explain me what the template is for? I don't speak Estonian. What can I do to improve the disambiguation page?.--Vagrand (arutelu) 29. september 2017, kell 23:49 (EEST)

If you don't know Estonian you probably can't improve the page. Someone already fixed the unnecessary plural, but there are multiple other issues. I will note these at the discussion page. But to you my advise is – if you don't know the language, please do not create pages, but ask for the help of some Estonian wikipedians, e.g. at the general discussion page or directly from some administrators. Creating pages not understanding the substance and the meaning of words is likely to create more confusion than solve any problems. --VillaK (arutelu) 30. september 2017, kell 07:17 (EEST)

Muudatuse tühistamine

Sellest on küll juba kaks kuud möödas, aga märkasin täna, et oled Evald Lapriku artiklis pööranud lingi Võierale tagasi tühjaks lingiks Võiera 7-klassiline Kool. Ega see artiklit paremaks ega informatiivsemaks küll ei teinud. Võieras muud polegi kui et kunagi oli Võiera kool ja kooli lugu on Võiera artiklis kirjutatud lahti nii palju kui kirjutada on. Mitte ei usu, et üldse keegi kunagi hakkaks lisaks artiklis 'Võiera' kirjutatule veel kirjutama eraldi artiklit seal olnud koolist, sest seda kooli pole ammu enam. 193.40.12.10 29. juuni 2020, kell 15:50 (EEST), Võiera koolis käinu.

Selles lauses jätab külale linkimine soovida, kuna "Võiera" ei osuta mitte külale, vaid on kõigest kooli nime osa. Kui soovida tingimata külaartiklile linkida ja (esialgu) punast linki vältida, siis peaks kuidagi teisiti sõnastama. Pikne 30. juuni 2020, kell 15:28 (EEST)

Võiera artikli arutelus on Andres leidnud, et koolist tuleks teha eraldi artikkel ja ma olen sellega nõus. Kooli artikli kirjutamiseks oleks piisavalt materjali, samuti saab täiendada Võiera küla artiklit, sõltumata kooli infost. Lapriku artiklis Võiera küla artiklile linkimine on küsitav mh seetõttu, et endise Võiera kooli asukoht jääb nüüd Vihtra küla territooriumile. Mul on praegu teised tööd pooleli, ei saa nende artiklitega tegeleda, aga ma ei näe ka, et see teema oleks väga ajakriitiline. --VillaK (arutelu) 30. juuni 2020, kell 21:15 (EEST)

Maa-ameti ortofotol jagab praegune Vihtra ja Võiera küla piir mahapõlenud koolimaja kontuuri väga täpselt pooleks, nii et pool on endiselt Võiera külas. Kolmveerand kooli aiamaast, palliplats (peal uus maja) ja jalgpalliväljak kuuseheki taga (võssa kasvanud) on tervenisti Võiera külas. Mingi silt 'Võiera pärnad' on tervenisti Vihtra külas. Kui küla piir oleks 30 m lääne pool, oleks kogu kooli krunt jäänud Võiera külla. 193.40.12.10 1. juuli 2020, kell 09:22 (EEST)

We sent you an e-mail

Hello VillaK,

Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org.

You can see my explanation here.

MediaWiki message delivery (arutelu) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST)