Katharine Hepburn
| Katharine Houghton Hepburn | |
|---|---|
 Katharine Hepburn | |
| Sünniaeg | 12. mai 1907 |
| Sünnikoht | Hartford, USA |
| Surmaaeg | 29. juuni 2003 (96-aastaselt) |
| Surmakoht | Old Saybrook, Connecticut, USA |
| Tegev | 1928–1994 |
Katharine Houghton Hepburn (12. mai 1907 – 29. juuni 2003) oli Ameerika teatri- ja filminäitleja, kes võitis neli Oscarit ja ühe Emmy.
Ta oli nomineeritud Oscarile 12, Emmyle 4 ja Tony auhinnale kaks korda. Hepburn on võitnud enim Oscareid parima naisnäitleja kategoorias. Ta sai tuntuks oma terava taibu, peenekombelisuse ja laialdase iseseisvusega.
Aastal 1999 paigutas Ameerika Filmiinstituut Hepburni naisnäitlejate seas esikohale. Hepburnil oli pikk ja kuulus armuelu Spencer Tracyga nii laval kui ka päriselus.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Katharine Hepburn sündis eduka uroloogi Thomas Norval Hepburni ja naisõiguslase Katharine Martha Houghtoni peres. Hepburni isa oli järjekindel suguhaiguste ennetustöö tegija, ehkki sel ajal see probleem ei olnud päevakorral. Ema aga oli Connecticuti sufražettide ühingu juht ning oli koos Margaret Sangeriga rasestumisvastaste vahendite eest võitleja. Oma perekonna kohta on Hepburn alati väitnud, et see oli väga liberaalne – ei peljatud rääkida ka intiimtemaatikast.
Hepburni isa soovis, et tema lapsed oleksid sportlikud: ta julgustas neid ujuma, ratsutama, mängima golfi ja tennist. Hilises teismeeas oligi Katharine Hepburn edukas iluuisutaja ja golfimängija, samuti osales ta ujumisvõistlustel.
Kui Hepburn oli veel noor, poos tema vanem vend Tom, kes oli tema iidol, end üles. Lähedased ei uskunud, et see oli Tomi tahtlik tegu, vaid see arvati olevat eksperimendi ebaõnnestumine. On spekuleeritud, et poiss proovis järele teha trikki, mida isa oli talle õpetanud. Katharine langes pärast venna surma sügavasse depressiooni. Ta ei suhelnud enam omavanuste lastega ning veetis suure osa kooliajast kodus. Palju aastaid kasutas ta Tomi sünnipäeva (8. november) oma sünnipäeva pähe. Alles oma autobiograafias paljastas ta oma tegeliku sünnikuupäeva.
Hepburne õppis enne Bryn Mawri kolledžit Kingswood-Oxfordi koolis. Ta omandas seal 1928. aastal kraadi ajaloos ja filosoofias[viide?], samal aastal debüteeris ka pisirolliga Broadwayl komöödias "Night Hostess".
1928 abiellus Hepburn ärimees Ludlow Ogden Smithiga, keda ta oli kohanud Bryn Mawri kolledžis. Lühikese kihluse järel peeti pulmad. Nende abielu ei klappinud juba algusest peale, näiteks soovis Katharine, et tema mees vahetaks oma nime S. Ogden Ludlow'ks, sest uus nimi oli sarnane tuntud laulja Kate Smithi omaga. 1934. aastal lahutas paar abielu Mexicos. Hiljem oli Ludlow Katharine'i ja Hepburnide peredega väga sõbralikes suhetes.
21. septembril 1938, kui Katharine viibis oma majas Old Saybrookil, tabas linna New Englandi orkaan. Ta pääses napilt, enne kui maja minema pühiti.
29. juunil 2003 suri Hepburn Fenwickil loomulikku surma, olles 96-aastane. Ta maeti Cedar Hilli kalmistule, kuhu olid maetud ka tema vanemad. Tema pikaajalise teatritöö auks kustutati Broadwayl siis üheks tunniks tuled.
Pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Hepburni peetakse oluliseks ja mõjukaks kultuuritegelaseks. Teda on kajastatud raamatus "Naised, kes muutsid maailma" (Ros Horton/Sally Simmons, 2007), mis sisaldab teavet 50 enim maailma ajalugu ja kultuuri kujundanud naise kohta.[1] Teda on nimetatud Encyclopædia Britannica väljaandes "300 naist, kes muutsid maailma",[2] ajakirja Ladies Home Journali trükises "100 20. sajandi kõige olulisemat naist"[3] ja ajakirja Variety poolt koostatud nimekirjas "100 sajandi ikooni"[4]. Ta on telekanali VH1 kõigi aegade 200 suurima popkultuuri ikooni nimekirjas 84. kohal.[5] 1999. aastal nimetas Ameerika Filmiinstituut Hepburni naiste seas "suurimaks Ameerika ekraanilegendiks".[6]
Biograaf Sheridan Morley ütles Hepburni filmipärandi kohta, et uue ilminguna tõi Hepburn ekraanile tugeva tahtega naiste kuju.[2] Andrew Britton toob oma monograafias välja tema "keskse" mõju feministlike probleemide ekraanile toomisel.[7]
Väljaspool ekraani oli Katharine Hepburni elustiil oma ajast ees, sümboliseerides "kaasaegset naist" ja mängides oma osa sooliste hoiakute muutmisel.[8] Horton ja Simmons kirjutavad: "Enesekindel, intelligentne ja vaimukas, neljakordne Oscari-võitja Katharine Hepburn trotsis tavasid kogu oma töö- ja isikliku elu jooksul ... Hepburn andis ettekujutuse enesekindlast naisest, keda kõik võisid jälgida."[1]
Pärast Hepburni surma väitis filmiajaloolane Jeanine Basinger: "See, mis ta meile tõi, oli uut tüüpi kangelanna – kaasaegne ja sõltumatu. Ta oli ilus, kuid ta ei lootnud ainult sellele." Los Angeles Times'i ajakirjanik Mary McNamara kirjutas: "Katharine Hepburn oli rohkem kui filmistaar, ta oli sõltumatu Ameerika naise kaitsepühak." Feministid teda siiski ei austanud, sest neile olid vastumeelsed Heprurni avaldused, et naised ei saa korraga olla edukad perekonnaelus ja karjääris.[9]
Hepburni pärand avaldub ka moes, kuna ta alustas pükste kandmist ajal, mil seda peeti naise jaoks radikaalne sammuks.[10] Tema eeskujul muutusid püksid naistele vastuvõetavateks ning fännid hakkasid tema riietust jäljendama. 1986. aastal pälvis ta Ameerika Moedisainerite Nõukogult elutööauhinna, mis tunnustas tema mõju naiste moele.[11]
Paljudest Hepburni filmidest on saanud Ameerika filmiklassika, neli tema filmi, "The African Queen", "The Philadelphia Story", "Bringing Up Baby" ja "Guess Who's Coming to Dinner", on arvatud Ameerika Filmiinstituudi poolt läbi aegade 100 parima Ameerika filmi hulka.[12] Filmid "Adam's Rib" ja "Woman of the Year" on lisatud parimate Ameerika komöödiafilmide nimekirja.
Filme
[muuda | muuda lähteteksti]- 1933 "Hommikune sära" ("Morning Glory")
- 1935 "Alice Adams"
- 1940 "Philadelphia lugu"
- 1942 "Woman of the Year"
- 1951 "Aafrika kuninganna"
- 1955 "Suveaeg"
- 1956 "The Rainmaker"
- 1959 "Suddenly, Last Summer"
- 1962 "Pika päeva rännak ööni"
- 1967 "Arva, kes lõunale tuleb"
- 1968 "The Lion in Winter"
- 1981 "Kuldse järve ääres"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Horton, Ros; Simmons, Sally (2007). Women Who Changed the World. London: Quercus Publishing Plc. ISBN 978-1-84724-026-2.
- ↑ 2,0 2,1 "300 Women Who Changed the World: Katharine Hepburn". Encyclopædia Britannica. Retrieved November 19, 2011.
- ↑ "100 Most Important Women of the 20th Century". Barnes & Noble. October 4, 2011.]
- ↑ 100 Icons of the Century: Katharine Hepburn. Variety. Archived from the original on January 4, 2006.
- ↑ The 200 Greatest Pop Culture Icons Complete Ranked List. VH1. Archived from the original on January 14, 2012
- ↑ AFI's 100 Years...100 Stars. American Film Institute. June 16, 1999.
- ↑ Britton, Andrew (2003). Katharine Hepburn: Star as Feminist. New York City. ISBN 978-0-231-13277-0.
- ↑ It was her defining role: life. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
- ↑ Classy Film Feminist Had Brains, Beauty, That Voice. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
- ↑ The fashion rebel. Los Angeles Times. Archived from the original on January 13, 2012.
- ↑ "Katharine Hepburn, Spirited Actress, Dies at 96". The New York Times. Archived from the original on August 26, 2011.
- ↑ AFI's 100 Years...100 Movies. American Film Institute. Archived from the original on June 11, 2016.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Katharine Hepburn |
- Katharine Hepburn. IMDb.
- Hüvasti, Katharine Hepburn! ohtuleht.ee, 1. juuli 2003.
- Katharine Hepburn jutustab, kuidas ta isa kaheksa lapse vanemad väga täbarast olukorrast päästis. raamatud.postimees.ee, 22. detsember 2021.