Keila Kool

Keila Kool (arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk)

Keila Kool (varem: Keila 1. Keskkool, Keila Gümnaasium) on kool Keilas.

Keilas asunud teine kool, Keila Põhikool (varasem Keila Ühisgümnaasium), liideti 2020. aastal Keila Kooliga.

Alates 1. septembrist 2020 toimub õppetöö kolmes majas: Pargi majas õpivad 1.–4. klassi õpilased, Põhja majas 4.–12. klassi õpilased ja Loode majas eesti keelest erineva kodukeelega lapsed.

Kooli direktori kohusetäitja on Ahti Noor.

Ajalugu

Keilas on kooliharidust antud alates 1867. aastast, kui Keilast kolme kilomeetri kaugusel Väljaotsa talus avati kool. Esialgu toimus õpe kahel, alates 1872. aastast kolmel päeval nädalas. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, aastatel 1879–1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Ruumikitsikuse tõttu koliti kool 1886. aastal Keilast kolme km kaugusele Kruusiaugule, kus toimus õppetöö kuni 1918. aastani. Õppetöö toimus kolmes klassis viiel päeval nädalas.

Aastatel 1907–1911 tegutses Keilas Eesti Rahvahariduse Seltsi eestikeelne erakool, mis oli algul kaheklassiline, 1908. aastast kolmeklassiline, kuid eestikeelne kool oli tsaarivõimule vastuvõetamatu ja see suleti. 1912. aastal alustas Keilas tööd venekeelne kolmeklassiline kool, mis tegutses kuni 1917. aastani. 1918. aastal viidi sinna üle Kruusiaugu õpilased ja õppetöö hakkas toimuma eesti keeles. Ühtlasi nimetati kool ümber Keila Kõrgemaks Rahvakooliks. Aastatel 1918–1919 juhatas kooli Hans Laagus.

Keila Algkool

1919. aastal muudeti Keila kool 6-klassiliseks algkooliks ja 139 õpilasele andis õpetust viis õpetajat. Kooli juhataja oli aastatel 1919–1920 August Käomägi.

1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud Keila algkooli hoone

Aastatel 1920–1943 oli kooli juhataja Konrad Preem (Brehm). Neil aastatel kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitu naaberkooli (Valingu, Kumna ja Tuula). Suurim probleem oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina.

Aastatel 1927–1941 tegutses algkooli juures tütarlastele täiendusklass ja aastatel 1929–1947 oli Keila mõisas poiste põllutöökool.

Keila Mittetäielik Keskkool

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muudeti Keila 6-klassiline algkool mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainete hulgast jäeti välja usuõpetus, lisati vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed. 1944. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks. Aastatel 1944–1947 juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947. aasta märtsis ta vallandati süüdistatuna sinimustvalge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H. Venda.

1946. aastal avati Keila algkooli ruumides ka vene õppekeelega klassid. Seetõttu hakkas kool 1946/1947. õppeaastal tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses vahetuses.

Aastatel 1947–1954 töötas Keila Mittetäieliku Keskkooli direktorina Rudolf Oja. 1951. aastal liideti kooliga Keila venekeelne kool.

Keila Keskkool

1954. aastal muudeti Keila 7-klassiline Kool Keila Keskkooliks, kus õppis 477 õpilast ja 29 õpetajat. Direktorina jätkas 1956. aastani tööd Rudolf Oja. Aastatel 1959–1961 töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. 1961. aasta veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt. Seejärel aastatel 1961–1984 (pensionini) töötas Keila Keskkooli (hiljem Keila 1. Keskkooli) direktorina Endel Kukner. 1965. aastal ületas Keila koolide õpilaste arv 1000 piiri.

Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond ehitada uue koolimaja ja õpetajatele elamu. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel. 1960. aastal avati vana hoone kõrval uus koolimaja, mida omakorda laiendati aastatel 1967–1968.

Keila 1. Keskkool

Keila 1. Keskkooli hoone 1. septembril 1975

1967. aastal lahutati eesti ja vene õppekeelega koolid ning nimetati vastavalt Keila 1. Keskkooliks ja Keila 2. Keskkooliks. Eesti õppekeelega Keila 1. Keskkool kolis 3. oktoobril 1975 uude koolimajja Põhja tänaval. Sinna asusid vaid 5.–11. klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud. Maja lagunes kiiresti ja ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist hakati ka ruume ümber ehitama, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi. Hoone lammutati sügistalvel 2016-2017.

1978. aastal jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja 5.–11. klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. Keila Algkool oli 1980. aastatel Eesti suurim neljaklassiline algkool.

Keila Gümnaasium

1995/1996. õppeaastast nimetati Keila 1. Keskkool ümber Keila Gümnaasiumiks.

2002. aastal avati Keila Gümnaasiumi juures eestikeelne õhtuosakond ja Keila Ühisümnaasiumi juures venekeelne õhtuosakond. Keila Õhtukeskkool lõpetas tegevuse 21. augustil 2002.

Keila Kool

2009. aastal liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium üheks Keila Kooliks, mida haldab Keila Hariduse SA. Samal aastal suleti ka Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, mille enamik õpilasi asus õppima Keila Kooli.

2010. aasta lõpus kolis Keila Kool Põhja tänavalt uude koolihoonesse (Ehitajate tee 1), mille on projekteerinud arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk. Samas hoones tegutsevad ka 1964. aastal asutatud Keila Muusikakool ja Harju Maakonnaraamatukogu.

1. septembril 2020 liideti Keila Kooliga ka Keila Põhikool ja sestpeale toimub õppetöö kolmes õppehoones.

Keila Kooli Õpilasesindus

Keila Kooli õpilasesindus on üks suuremaid õpilasesindusi Eestis. Õpilasesindus (edaspidi ka ÕE) on noorte omaalgatuslik mitteametlik ühendus, mis seisab kogu õpilaskonna eest ja saab kooli tegemistes kaasa rääkida. Õpilasesindus aitab korraldada ka koolisiseseid ja -väliseid üritusi.

Õpilasesinduse töös osalemine on vabatahtlik. Õpilasesindust abistab vajaduse korral kooli huvijuht, kes on ühtlasi erapooletu mentor.

Keila Kooli Õpilasesindus on registreeritud ka mittetulundusühinguna. MTÜ Keila Kooli Õpilasesindus asutati 2001. aastal ning on tegev meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas.

Keila Kooli õpilasesindus koosneb 1.–12.klassi õpilastest.

Keila Kooli õpilasesinduse liikmete valik ja juhatus

ÕE liikmeks saab Keila Koolis 9.–12. klassi õpilane palvekirja esitamisel. Iga kandideerija peab huvijuhile saatma motivatsioonikirja. Võimalik, et õpilasega tehakse ka vestlusring, kus uuritakse täpsemalt nii õpilase enda kui ka tema motivatsiooni kohta liituda õpilasesindusega.

Motivatsioonikirjade lugemiseks koostatakse pikaaegsetest ÕE liikmetest hindamiskogu, kes koos huvijuhiga sooviavaldused läbi loevad ning esimesed otsused langetavad. Pärast kirjade läbitöötamist toimub mõne õpilasega ka intervjuu, mida veavad läbi huvijuht ja hindamiskogu liikmed. Peale seda langetatakse lõplikud otsused.

Õpilasesinduse liikmed kuuluvad kõik üldkogusse, mis on ka kõrgeima võimukandja roll õpilasesinduses.

Õpilasesinduse president

ÕE president on juhatuse liige, kes korraldab nii ÕE tegevust kui ka juhatuse toimetusi. Presidendiks võib kandideerida iga Keila Kooli õpilasesinduse liige ning hääletada saab iga Keila Kooli 9.–12.klassi õpilane. Samuti on antud hääleõigus ka õpetajatele ning juhtkonna liikmetele.

Presidendi valimised toimuvad igal aastal. Sellele eelneval päeval peetakse debatt, kus presidendikandidaadid vastavad koolipere küsimustele.

President on oluline kommunikatsiooni lüli kooli juhtkonna ja õpilasesinduse vahel. Ta peab osalema hoolekogu koosolekutel ning esindama Keila Kooli õpilasi nii majast väljas kui ka sees. Presidendi puudumisel täidab neid kohustusi asepresident.

Kui president ei soovi oma ametis jätkata, on tal õigus igal ajal vabatahtlikult tagasi astuda. Eelmise presidendi ametiaeg lõpeb uue presidendi valimisega.

Keila Kooli õpilasesinduse juhatus

Keila Kooli ÕE juhatusse kuulub viis liiget: president, asepresident, ürituste korraldamise meeskonna juht, raadio tiimi juht ja ka meedia/blogi tiimi juht. Nende ülesandeks on olla õpilasesinduse esindajad nii hoolekogu, kooli juhtkonna kui ka õppenõukogu ees. Nemad on ÕE näod, kes aitavad elustada õpilasesinduse otsuseid ja ideid.

Juhatuse liikmed on olulised, kui vastu on tarvis võtta mõni suurem otsus, näiteks kellegi ÕEst välja arvamine. Samuti aitavad nad koostöös juhtkonnaga teha erinevaid otsuseid seoses koolis toimuvate ürituste, loengute ja muu sarnasega.

Toimuvad ka eraldi juhatuse koosolekud. Keila Koolis pole nende jaoks sätestatud kindlat kuupäeva, kuid korra kuus peab juhatus kindlasti kokku saama ja oma koosolekut ka protokolliga kinnitama.

Ürituste korraldamine

Keila Kooli õpilasesinduse suurima allüksuse moodustab ürituste korraldamise meeskond, kelle ülesandeks on korraldada kooli teemapäevi, diskosid ja palju muud.

Kuna Keila Kooli õpilasesinduse meeskond on väga suur, on oluline, et toimuks korralik meeskonnatöö. Iga meeskonnaliige ei ole tingimata iga ürituse korraldajate seas. Igal reedel toimuvad meeskonna koosolekud.

Korraldusmeeskonna liikmeks saab motivatsioonikirja esitamisel. Vajadusel tehakse sooviavalduse saatjaga ka vestlus. Jaanuaris toimub ürituste meeskonnas ka kontroll, kas kõik sealse tiimi liikmed on olnud aktiivsed ja aidanud kooli tunnivälist elu sisustada. Kui õpilane pole poole aasta jooksul ühegi ürituse korraldamisel abiks olnud, eemaldatakse ta aasta lõpuni nimekirjast ning see õpilane saab uuesti kandideerida sügisel. Kokku on 2023. aastal Keila Kooli Õpilasesinduses 86 liiget.

Raadio Hugo

Raadio Hugo on Keila Kooli õpilasesinduse lüli, mis sai alguse aastal 2011. Raadio noortel on mitu ülesannet. Üheks neist on kooliperele vahetundide ajal muusika laskmine. Samuti on Raadio Hugo oluline lüli kooli heli- ja valguspultide koordinaatorina. (Eesmäe, 2011)

Raadio tiimi tehnilist võimekust kasutatakse kooli suurürituste korraldamisel, aga ka väiksemate ürituste puhul. Raadios olevad õpilased saavad heli- ja valguspuldile koolituse kohapeal. Raadio Hugol on olemas ka eraldi oma ruum.

Raadio noored jagunevad kaheks: tehniline tiim, kelle ülesanne on heli ja valguse loomine kooli ürituste jaoks ning muusikatoimetus, kes vastutavad kooli koridorides kuuldava muusika üle ning koostavad nädala plaani, milline raadio liige muusikat laseb. Reedeti on koolis sooviloo päevad. Sellel päeval tuleb raadiost vaid õpilaste soovitud lugusid.

Ka Raadio Hugol on oma väljund. Keila Kooli raadiol on nädalasaade, mis on kuulatav igal neljapäeval kell 19. Kõik juba eetris olnud osad on leitavad ka Keila Noortekeskuse kodulehelt. Nädalasaadet peab oskama salvestada iga raadio liige.

Ööprogramm “Raadio Hugo ei saa und” on taskuhäälingu formaadis saade, mis kestab õhtul kella 19-st kuni hommikul kella 7-ni. Raadioööl saavad sõna nii raadio endised kui ka praegused liikmed, õpetajad ja ka juhtkond. Samuti leidub vahele ka lõbusamaid saatejuppe. Kooliraadio noored otsivad selle ürituse jaoks alati ka sponsoreid ning koostavad nende jaoks väikesed raadioreklaamid, mida saadete vahel lasta saab.

Raadio Hugo sisustab oma kontot Instagramis ning levitab uute saadete linke ka mujal sotsiaalmeedias.

Netikeko

Keila Kooli õpilasesindusel oli kuni 2022. õppeaasta lõpuni oma blogi NetiKeko. NetiKeko oli samuti osa õpilasesinduse kolmest grupist ning selle tiimi ülesandeks oli kajastada koolis toimuvat läbi videote ja blogi postituste.

Blogisse kuuluvad noored pidid olema pädevad nii ajakirjanduse valdkonnas kui ka kaamerate ja monteerimise aspektist. Kooli blogi liikmed olid tihti need, kes aitasid koolis toimuvaid üritusi kajastada noortele mõistetavamalt. Samuti oli nende seas fotograafe, kes üritusi jäädvustasid.

Alates 2023. õppeaastast NetiKeko gruppi ei eksisteeri. Selle asemele on soov luua uus meedia tiim, kelle peamine ülesanne oleks hoida välismaailma kursis koolieluga Instagrami ja YouTube'i kaudu. Blogi kirjutamine ja ajakirjanduslikud nüansid jääksid tagaplaanile. Meediatiimi ülesanne oleks Keila Koolile tuua head pressi ja hoida koolinoorte tegevused pildis.

NetiKekos kajastatut saab jälgida nii blogi kodulehelt kui ka YouTube'is.

Õpilasesindus ja õpilasesinduste liit

Keila Koolis tegutsev õpilasesindus kuulub õpilasesinduste liitu. Tegemist on suurima noorteorganisatsiooniga meie riigis, mis hõlmab sadu tuhandeid õpilasi üle riigi. Liidu ülesandeks on seista Eesti õpilasesinduste eest nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Õpilasesinduste liidus on samuti kolm tasandit: kommunikatsiooni-, avaliku poliitika- ja liikmete valdkond, kellel kõigil on oma ülesanded.

Keila Kooli õpilasesinduse noored saavad koostööst õpilasesinduste liiduga võimaluse käia tasuta koolitustel ja iga-aastastel koosolekutel. Õpilasesindusel on abi õpilasesinduse aabitsast.

Kooli direktorid

• 1920–1943 Keila Algkooli direktor – Konrad August Brehm (Preem)
• 1944–1947 Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor – Aleksander Rebassov
• 1947–1954 Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor – Rudolf Oja
• 1954–1956 Keila Keskkooli direktor – Rudolf Oja
• 1956–1961 Keila Keskkooli direktor – Samuel Mäe
• 1961–1984 Keila 1. Keskkooli direktor – Endel Kukner
• 1984–1994 Keila 1. Keskkooli direktor – Andris-Leons Selg
• 1994–1996 Keila Gümnaasiumi direktor – Kaido Prink
• 1996–1998 Keila Gümnaasiumi direktor – Ants Vospert
• 1998–2001 Keila Gümnaasiumi direktor – Kaider Vardja
• 2001–2006 Keila Gümnaasiumi direktor – Liivi Prink
• 2006–2008 Keila Gümnaasiumi direktor – Marju Käo
• 2009–2009 Keila Kooli direktor – David Rebane
• 2009–2012 Keila Kooli direktor – Gled-Airiin Saarso
• 2012–2016 Keila Kooli direktor – Liivi Siim
• 2017–2022 Keila Kooli direktor – Mait Tõitoja
• 2022–2023 Keila Kooli direktor – Martin Öövel
• 2024–... Keila Kooli direktor – Kristine Laanisto

Kooli muuseum

Koolil on oma muuseum.

Välislingid

• Kooli koduleht