Kesk-Okinawa keel
| Kesk-Okinawa keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Jaapan |
| Kokku kõnelejaid | 984 000 (2000)[1] |
| Keelesugulus | |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | ryu |
 Kesk-Okinawa keele leviala (punane) | |
Kesk-Okinawa keel kuulub Ryūkyū keelte hulka. Ryūkyū keeled kuuluvad Jaapani keelkonda. Kesk-Okinawa keelt kõneletakse Okinawa saare lõunaosas, Kumejima, Kerama, Tonaki ja Aguna saartel. Kesk-Okinawa keel kuulub UNESCO andmeil ohustatud keelte hulka. Keeles on viis murret: Kudaka, Naha, Shuri, Torishima.[1][2][3]
Keelest
[muuda | muuda lähteteksti]Okinawa keel on peamiselt aglutineeriv, ent esineb ka fusiooni. Sõnade tuletamine ja muutmine toimub sufiksite abil. Rikkalikult on grammatilisi vorme. Foneetikat iseloomustab häälikuühendite piiratud arv ja pikkade ning lühikeste häälikute opositsioon. On olemas ka muusikaline rõhk. Silptähestikud hiragana ja katakana koosnevad täishäälikutest ning kaashääliku ja täishääliku ühenditest, samuti sisaldavad need eraldi märgi ninahääliku n jaoks. Helilisi kaashäälikuid märgitakse diakriitilise märgiga vastavat helitut kaashäälikut (ja täishäälikut) sisaldava sümboli juures.[4] Palataliseeritud kaashäälikuid märgitakse sümbolitega ya, yu ja yo vastavate KV-märkide juures. Tegemist on SOV-tüüpi sõnajärjestusega, tegusõna paikneb rangelt lause lõpus. Keeles on ka keeruline viisakusvormide süsteem, mille abil näidatakse aupaklikkust selle vastu, kellega või kellest räägitakse. Peale verbide pööratakse ka omadussõnu ja määrsõnu.[5]
Numbrid 1-10
[muuda | muuda lähteteksti]| 1 | tii chi |
| 2 | taa chi |
| 3 | mii chi |
| 4 | yuu chi |
| 5 | ichi chi |
| 6 | muu chi |
| 7 | nana chi |
| 8 | yaa chi |
| 9 | kuku nuchi |
| 10 | tuu |
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]Tere – Hai sai
Tere hommikust - Ukimi soo chii
Aitäh - Nifee deebiru
Vabandust - Wa sai bin
Nägemist – Guburii sabira
Chu uyamee ru duu uyamee - Kui sa austad teisi, austavad teised sind.
Munoo yuu iyuru mun - Räägi teiste kohta head.
Ashibi nu chura saa ninju nu sunawai – Mida rohkem seda uhkem.
Kiri
[muuda | muuda lähteteksti]Praegu tarvitusel olev kirjutusviis on osalt hieroglüüfiline kiri kanji ja osalt erikujuline silpkiri katakana ja hiragana. Vähesel määral on kasutusele võetud ka ladina kiri. Hiina kirjaga koos on keelde tulnud rohkesti hiina laenusid.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/ryu
- ↑ 2,0 2,1 http://en.wikipedia.org/wiki/Okinawan_language
- ↑ http://www.unesco.org/culture/languages-atlas/index.php
- ↑ Ariste, P. 1967. "Maailma keeled I". «Tartu Riiklik Ülikool»
- ↑ Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 2001. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. «Koolibri»
- ↑ 6,0 6,1 http://www.okinawan-shorinryu.com/okinawa/uchina.html