Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Keskalluvusega linn (Hiina)

Allikas: Vikipeedia

Keskalluvusega linn (直辖市, 直轄市, zhíxiá shì) on üks Hiina Rahvavabariigi 1. järgu haldusüksuste (provintsitasandi haldusüksuste) tüüpidest.

See ei ole provints, kuid on provintsiga ja autonoomse piirkonnaga sama järgu haldusüksus. Ta allub vahetult riigile. Et Hiina on unitaarriik, siis ei ole tegu osariigiga.

Hiinas on neli keskalluvusega linna:

Hiina Rahvavabariigi keskalluvusega linnad[1]
Nimi
Hiinakeelne nimi Asend Elanike arv[2] Rahvastiku tihedus(in/km²) Pindala (km²)[3]
Beijing Shi 北京市
Běi​jīng Shì
19 612 368 1167 16 808
Tianjin Shi 天津市
Tiānjīn Shì
12 938 224 1144 11 305
Shanghai Shi 上海市
Shànghǎi Shì
23 019 148 3701 6 219
Chongqing Shi 重庆市
Chóngqìng Shì
28 846 170 350 82 400

Aastal 1927 kehtestas Hiina Vabariik 11 erilinna (特別市, tébíeshì): Nanjing, Shanghai, Beijing, Tianjin, Qingdao, Chongqing, Xi'an, Guangzhou, Hankou, Shenyang ja Harbin. Neile lisandus nominaalselt Dalian, mis oli Jaapani võimu all. Need nimetati ümber Yuani võimuga linnadeks (院辖市, 院轄市, yùanxíashì) ning seejärel keskalluvusega linnadeks (直辖市, 直轄市, zhíxiáshì).

Hiina Rahvavabariik kehtestas – kohe 1949. aastal – oma haldusjaotuses järgmised 12 keskalluvusega linna: Anshan, Benxi, Chongqing, Fushun, Guangzhou, Nanjing, Peking, Shanghai, Shenyang, Tianjin, Wuhan ja Xi'an; erinevalt varasemast lisati Anshan, Benxi ja Fushun ning kaotati Qingdao, Dalian ja Harbin, mis muudeti provintsilinnadeks; Hankou liideti Wuhaniga.

1950. aastal lisandus Lüda, novembris 1952 degradeeriti keskalluvusega linnast provintsilinnaks Nanjing. Aastal 1953 lisandus Changchun ja taastati Harbini staatus.

Aastast 1954 jäid keskalluvusega linnadeks senistest ainult Peking, Shanghai ja Tianjin; ülejäänud said allprovintsilinnadeks ja mitu said provintsi pealinna staatuse. Tianjin kaotas selle staatuse 1958. ja sai uuesti 1967. aastal.

Aastast 1997 on neljas keskalluvusega linn Chongqing Shi, mis hõlmab endisest Chongqingist palju suurema ala.