Kilpisjärvi
|
See artikkel räägib järvest; küla kohta vaata artiklit Kilpisjärvi küla |
| Kilpisjärvi | |
|---|---|
 Kilpisjärvi vaadatuna Soome poolt | |
| Pindala | 37,3 km² |
| Pikkus | 18 km |
| Laius | 3,7 km |
| Suurim sügavus | 57 m |
| Kõrgus merepinnast | 473 m |
| Koordinaadid | 69° 1′ N, 20° 49′ E |
  | |
Kilpisjärvi ehk Gilbbesjávri (ka Kilpisjärvi-Alajärvi) on järv Skandinaavia poolsaare põhjaosas Soome ja Rootsi piiril.
Kilpisjärvi asub Soome loode- ja Rootsi põhjatipu lähedal. Suurem osa temast asub Soomes Lapi maakonnas Enontekiö vallas, väiksem ülejäänud osa Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas. Soome, Rootsi ja Norra piiride kolmikpunkt Treriksröset asub järve kaldast 2,5 km loodes.
Järv koosneb kahest omavahel kitsa väinaga ühendatud osast: Ylinen Kilpisjärvi (põhjasaami keeles Bajit Gilbbesjávri) ehk Yläjärvi ehk lihtsalt Kilpisjärvi põhjas ja Alanen Kilpisjärvi (põhjasaami keeles Vuolit Gilbbesjávri) ehk Ala-Kilpisjärvi ehk Alajärvi lõunas. Neid eraldab Salmivaara tundur. Järve kogupindala on 37,3 km², sellest moodustab Yläjärvi 23,1 km² ja Alajärvi 14,2 km². Järve keskmine sügavus on 19,5 m, suurim sügavus on Yläjärvis 47 m, Alajärvis 57 m. Veetaseme kõrgus merepinnast on 473 m, veetaseme aastane kõikumisulatus 63 cm. Järve ruumala on 0,73 km³.
Suurimad saared on Yläjärvi Rootsi-osas asuv Isosaari (5,5 ha) ja Alajärvi Soome-osas asuv Kutusaari (3,5 ha).
Kilpisjärvi asetseb Skandinaavia mäestiku eelmägedes, teda ümbritsevad suured tundrud. Neist kõige tuntum on järve idakaldal üksildasena kõrguv saami püha mägi Saana (1029 m), mille tipust avaneb vaade Kilpisjärvile. Soome poolel ulatuvad tipud järve pinnast 300–550 m, Rootsi poolel umbes 300 m kõrgemale.
Tüübilt on Kilpisjärvi ultraoligotroofne selgeveeline järv. Järve valgla pindalaga 293 km² kuulub lähisarktilisse kasemetsavööndisse. Osaliselt asub valgla ülalpool metsapiiri ja on osaliselt kaetud sookasehõrendikega. Järve lõunatipust voolab välja Könkämäeno jõgi. Kuigi see jõgi kuulub Põhjalahe vesikonda, on Kilpisjärvil samal ajal loodetipu kaudu olemas ühendus ka Põhja-Jäämerega.
Kilpisjärvi on jääs keskmiselt 223 päeva aastas. Ta külmub täielikult kinni keskmiselt 7. novembril ja vabaneb jääst keskmiselt 19. juunil. Suurima paksuse, keskmiselt 90 cm, saavutab jääkate aprilli lõpuks. 1966. aasta aprillis mõõdeti jää paksuseks 114 cm, mis on Soome keskkonnaameti registreeritud Soome järvejää paksuse rekord.[1]
Vee pinnakihi keskmine temperatuur on kõige kõrgem augustis, mil see on 11,4 °C. Vee pinnakihi maksimaalne temperatuur on keskmiselt 13,9 °C.
Tähtsaimad kalaliigid on siig (Coregonus lavaretus) ja arktika paalia (Salvelinus alpinus). Siiga lasti järve sisse massiliselt aastatel 1959–1964, mis tõi kaasa üleasustuse ja kalavarude vähenemise.[2] Peale nende väärivad nimetamist luts (Lota lota), lepamaim (Phoxinus phoxinus), harjus (Thymallus thymallus) ja kirjuuim-võldas (Cottus poecilopus). Järves elab ka järveforelle (Salmo trutta), ahvenaid (Perca fluviatilis) ja hauge (Esox lucius).
Kilpisjärvi idakaldal kulgeb Euroopa maantee E08. Selle ääres asub Kilpisjärvi küla, mis on kujunenud populaarseks puhkekohaks nii suvel kui ka talvel. Idakaldal paikneb Helsingi ülikooli bio- ja keskkonnateaduste teaduskonna väliuurimisbaas. Põhjakallas piirneb Malla looduskaitsealaga. Loodetipus on kunagine saami asulakoht Koltaluokta. Suvel toimub järvel regulaarne paadiühendus Kilpisjärvi küla ja Koltaluokta lahetipu vahel, kust viib 3 km pikkune matkarada Soome, Rootsi ja Norra ühise piiripunkti Treriksrösetini.
Sellest, et Kilpisjärvi ei ole hea kalajärv, annab tunnistust iga aasta mai alguses järvejääl korraldatav kalapüügivõistlus "Vain kaksi kalaa" ('ainult kaks kala').[3]. Vaatamata sellele, et osalejaid on tavaliselt tuhandetes, tuleb auhinnad tihti jagada loosi teel, sest keegi ei ole suutnud välja püüda kala, mis rahuldab võistlusreeglites sätestatud tingimusi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Johanna Korhonen. Suomen vesistöjen jääolot (pdf). Suomen Ympäristökeskus, Helsinki 2005, ISBN 9521119551
- ↑ Arto Toronen, Jakob Kjellman, Jyrki Lappalainen. Diet overlap between burbot (Lota lota (L.)) and whitefish (Coregonus lavaretus (L.)) in a subarctic lake. Annales Zoologici Fennici 36, 205–214, 1999
- ↑ "Saanan Kiitäjät". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2007. Vaadatud 7. oktoobril 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kilpisjärvi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Kilpisjärvi – Alajärvi Järviwiki.fi