Klas Eriksson Fleming

Vabahärra Klas Eriksson Fleming (ka Claes, Clas või Klaus Fleming; umbes 1535^[1] Pargas – 13. aprill 1597 Pohja) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.

Klas Eriksson Fleming aadeldati 1561. aastal Rootsi kuninga Erik XIV kroonimispidustuste ajal ning nimetati riiginõunikuks.

Liivimaa sõja ajal oli 1562. aastal lühikest aega Pärnu asehaldur ja Paide piiramise ja vallutamise järel oli ta Paide kaitse ülem^[2]. 1564. aastal osales ta Põhjamaade seitsmeaastane sõjas Taani vastu. 1568. aasta septembris sundis Johan Erik XIV troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks kuningaks (1568–1592).

Klas Eriksson Fleming asus 1569. aastal toetama Johan III-t, kes andis talle Soome Uusimaa Siuntio valla Viiki vabahärra tiitli ning läänistas Viiki vabahärraskonna. Temast sai kuningas Johan III, hiljem ka tema poja Sigismundi usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid. 1574. aastast ülemjuhataja Soomes ja Viiburi linnuse ja Viiburi lääni üle. Rootsi kuningriigi suuradmiral alates 1588, 1590. aastast Upplandi ja Norrlandi lagman.

Ta oli Johan III-nda poolt nimetatud 1591. aastast Soome ja Eestimaa asehaldur ja sõjaväe ülem^[2]. 1594. aastast Rootsi riigimarssal, 1594. aasta Sigismundi kroonimise ajal Rootsi kuningaks (1592–1599), nimetati Soome asehalduriks^[2].

1595. aastal, kui Johan III vend, Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu katoliiklasest Poola (1587–1632) ja Rootsi kuninga (1592–1599) Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningas Sigismundile truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende Turu (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail 1596–1597 likvideerida.

Pikemalt artiklites Nuiasõda ja Sõda Sigismundiga

1597. aasta aprillis Klas Eriksson Fleming suri, kuid Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks Sigismundi-meelsete võimu alla. Soome aadel hoidis ikkagi avalikult Sigismundi poole ka 1599. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel ja oli üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas ja vallutas ka Turu linnuse.

1597. aastal surnud Klas Eriksson Flemingi pojad hukati 1599. aasta Turu veresaunas.

Isiklikku

Klas Flemingi isa, Rootsi riiginõunik Erik Joakimsson Fleming oli samuti silmapaistev riigimees ja Rootsi kuninga (1523–1560) Gustav I Vasa soosik.

Klas Eriksson Fleming oli abielus Ebba Gustavsdotter Stenbockiga (u 1550 – 1614), kes oli riiginõuniku, riigimarssali, Västergötlandi asehalduri Gustav Olofsson Stenbocki (1504–1571) ja Brita Eriksdotter Leijonhufvudi tütar ning Katarina Stenbocki (1535–1621) õde, kes oli Rootsi kuninga Gustav Vasa teine abikaasa ja Rootsi kuninganna aastail 1552–1560.

Viited

↑ Tarkiainen, Kari (30. november 2001). "Fleming, Klaus (noin 1535 - 1597)". Suomen kansallisbiografia. Vaadatud 7. mail 2021.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Claes Fleming. Adliga ätten Fleming nr 4, www.adelsvapen.com

Kirjandus

Berndt Federley. Claes Eriksson Flemings fullmakter av år 1591, 15 lk, Helsingfors, 1937 (Separaat väljaandest Historisk Tidskrift, 1937), URRAM

[1] Tarkiainen, Kari (30. november 2001). "Fleming, Klaus (noin 1535 - 1597)". Suomen kansallisbiografia. Vaadatud 7. mail 2021.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Claes Fleming. Adliga ätten Fleming nr 4, www.adelsvapen.com

[1]

[2]