Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Koeru Keskkool

Allikas: Vikipeedia

Koeru Keskkool on keskkool Järvamaal Järva vallas Koeru alevikus.

Koolil on palju eelkäijaid, millest esimene sai alguse 1727. aastal.

Aastatel 1873–1886 tegutsenud Sandhofi mõisa lähedal asunud Koeru kihelkonnakooli asutas Vao mõisnik von Brevern, õpetajaks-juhatajaks sai Wilhelm Duglas. Koolis õppis umbes 40 poissi. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 1. maini.

1879. aastal asutati Aruküla mõisakool. Aastatel 1890–1893 õppetööd ei toimunud. 1899. aastal lasi Aruküla mõis ehitada koolimaja Aruküla mäele. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Kool suleti 1. mail 1919 õpilaste vähesuse ja õppevahendite puudumise tõttu.

Eestimaa Sakslaste Seltsi (Deutsche Verein in Estland) Koeru osakonna algatusel loodud kohalike mõisnike ülalpeetud kaheklassiline Saksa Eraalgkool tegutses aastatel 1907–1916. Aastatel 1911–1913 õppis selles koolis kunstnik Eduard Viiralt. 1913. aastal eesti soost lastel saksa koolis õppimise keelu tõttu õpilaste arv langes.

Eesti Rahvahariduse Seltsi eeskujul 1907. aastal asutatud Koeru haruseltsi, millel 1910. aastal oli juba üle 200 liikme, põhiliseks saavutuseks peetakse eestikeelse Koeru kolmeklassiline Erakihelkonnakooli loomist, mis avati 27. oktoobril 1908. Esimesel aastal õppis koolis 15 last, õpilaste arv kasvas üle 50. Õppeaeg oli viis aastat. Alates 1914. aastast oli üle 14 aasta vanustel tütarlastel kihelkonnakoolis õppimine keelatud, seega õpilaste arv vähenes ja kool suleti majandusraskuste tõttu 1916. aastal.

Eesti Vabariigi iseseisvumise järel jätkus Koeru Algkoolis 1918. aastal õppetöö, 1919 lisati neljas klass. Õppetöö toimus ka algkooli vanemates klassides ehk kõrgemas rahvakoolis, kus oli 5.–9. klass. 1920. aasta novembris kolisid mõlemad koolid Aruküla mõisa, kus esialgu tegutsesid eraldi koolidena. Ruume jagati krahv Eugen von Tolliga. Julius Elango viis ellu demokraatlikke uuendusi, kaasates koolielu probleemidesse õpilased ja lapsevanemad. Lapsevanemate hulgas viidi läbi küsitlus, et saada teada arvamus õppetöö sisu ja korralduse, õpikoormuse, suitsetamise, alkoholi pruukimise ja muu kohta. Küsiti, kas soovitakse Koeru Keskkooli loomist, saadi eitav vastus. Koeru pedagoogikanõukogu otsustas Koeru Kõrgema Rahvakooli nimetada Koeru Ühisreaalgümnaasiumiks, kuid 1920. aastate majanduskriisi tõttu jäi ametlik kinnitus tulemata ja 1922. aastal jätkati tööd algul 8- ja siis 6-klassilise koolina. 1924. aasta sügisest alustas kuueklassilise algkooli juures tööd kaheaastane põllumajanduse ja majapidamise kallakuga täienduskool Koeru Alg- ja Täienduskool.

Kool jätkas 1944. aasta sügisel tööd 7-klassilisena Koeru Mittetäieliku Keskkooli nime all. 1954. aastaks oli koolis kümme klassikomplekti, sest 5.–7. klassis oli 2 paralleelklassi. Õpilaste arvu suurenemise tõttu ehitati internaadihoonele juurdeehitis ja 1960. aastast oli kool 8-klassiline. Alates 1974. aastast paikneb Koeru Keskkool kolmes hoones: Aruküla mõisas, mõisa valitsejamajas ja samal aastal valminud koolimajas.

1992. aastast on sõprussidemed Soome Ilmajoe kooliga. 2000. aastal võideti ETV spordisaatesarja "TV 10 olümpiastarti" finaal treeneri ja õpetaja Toomas Aani abiga. 1999. aastal avati muusikaklass, millest kasvas 2003. aastaks välja Koeru Muusikakool. Aino Linnase juhendamisel on koolil poistekoor ja lastekoor, mudilaskoori juhendab Liana Kullasepp. Tantsujuhid Liidia Laidinen, Ülle Jääger, Anne-Ly Pihlak korraldavad traditsioonilisi tantsupäevi.

2022. aastal õppis koolis 303 õpilast.[1]

  1. ERR (31. august 2022). "Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt". ERR. Vaadatud 15. mail 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]