Kražiai
| Kražiai | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
| Elanikke: 603 (2011)[1] | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 55° 36′ N, 22° 41′ E | |||||
  | |||||
Kražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus. Alev asub Kražantė jõe kaldal.
Kražiais on gümnaasium. Vaatamisväärsusteks on aastal 1763 püstitatud katoliku kirik, XVIII sajandi alguses püstitatud kirikuaia müür ja värav, renessanssarhitektuuri näiteks olev Kražiai kolleegiumi hoone aastast 1683, Radziwillide kindluse varemed ja XIX sajandi algul püstitatud kabel. Alevist viib Medžiokalnise künkale aastal 2003 rajatud puuskulptuuride allee. Kražiais on ka koduloomuuseum.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kražiaid on esimest korda mainitud aastal 1253 (Crase). Aastast 1383 on teada, et seal asus küla. Aastal 1394 rajati sinna kindlustatud loss. Kražiai lähistel Medžiokalnise künkal asus žemaitide Medeinale pühendatud hiis. Kui ristisõdijate oht oli tagasi tõrjutud, siis rajas Vytautas aastal 1416 sinna kiriku, asula andis aga Kęsgailadele.
Kražiaist sai aastal 1480 alev, aga aastail 1529–1567 oli see Leedu linnade nimestikus, kuigi mingeid privileege Kražiail ei olnud.
Aastal 1559 läks Kražiai Radziwillide valdusse. Mikołaj Radziwill Must rajas sinna kindluse. Aastal 1570 rajati sinna vaimulike seminar, mis aastal 1740 viidi üle Varniaisse.
Aastal 1607 avati Kražiais jesuiitide klooster. Selle juures hakkas aastal 1614 tegutsema jesuiitide kolleegium. Selle juures asuv raamatukogu oli üks suuremaid raamatukogusid Leedu suurvürstiriigi territooriumil. Aastal 1639 avati seal ka benediktlaste klooster. Aastal 1757 hakati sinna rajama katoliku kirikut, mis valmis aastal 1767.
XVII–XVII sajandil tegutses Kražiais jesuiitide kolleegiumi juures teater. Aastal 1817 liideti kolleegium Vilniuse ülikooliga ja muudeti gümnaasiumiks. Aastal 1823 hakkas seal tegutsema tsaarivõimude vastane noorsoo-organisatsioon Juodieji broliai. Aastal 1844 viidi gümnaasium Kaunasesse üle.
Kražiai juutide kogukonna kohta on teateid aastast 1789. Aastail 1780, 1807, 1845 ja 1847 laastasid Kražiaid tulekahjud.
Alev sai rahvusvaheliselt tuntumaks aastal 1893. Aastal 1892 tegid tsaarivõimud teatavaks otsuse sulgeda Kražiai benediktlaste klooster ja sealne katoliku kirik, samuti kavatseti sealsed hooned lammutada. Katoliiklastele oleks jäänud kasutada aastal 1809 valminud kabel Kražiai surnuaial. Kražiai elanikud saatsid selle peale palvekirja kiriku säilitamiseks nii Kovno kubernerile kui ka tsaarile, neid toetasid mitme välisriigi diplomaatilised esindajad, piiskopid ja peapiiskopid. Kohalik piiskop ja pastor aga palvekirju ei toetanud. Kuna tsaar Aleksander III palvekirja ei rahuldanud, kogunesid kohalikud elanikud kiriku kaitseks kokku.
21. detsembril 1893 saabus Kražiaisse Kaunase kuberner Nikolai Klingenberg. Nähes, et kohalikud elanikud ei lahku, otsustas ta kasutusele võtta jõulisemad meetmed. Kohale kutsutud Doni kasakate rügement ründas rahvast, tappes 9 inimest, 50 inimest said raskeid vigastusi. Kasakatel lubati rüüstata ka alevit ja selle naaberkülasid. 71 kohalikku elanikku arreteeriti. Kuigi vahistatuid asusid kaitsma Venemaa parimad advokaadid ja neil õnnestus kohtus tõestada, et Klingenbergi tegevus oli seadustega vastuolus, määras kohus tsaarile vastu tulles siiski 35 vahistatule karistused, neli vahistatut mõisteti aga kümneks aastaks sunnitööle.
Kohtuprotsess ja Kražiai sündmused leidsid Venemaa liberaalsemas ajakirjanduses laialdast kajastamist, tuues kaasa rahva kriitilise reaktsiooni. Seda kajastati ka Lääne-Euroopa ja USA ajakirjanduses, mis tõid kaasa uued palvekirjad. Vastukäivaid reaktsioone põhjustas paavst Leo XIII bulla, mis kohustas katoliiklasi olema tsaarivõimudele lojaalsed, kuid julgustas siiski usklikke kaitsma oma usku, kui see satub ohtu. Tsaar Nikolai II oli sunnitud laialdase kriitika tõttu muutma sunnitöö vanglakaristuseks, ka jäi Kražiai kirik lammutamata ja võeti taas kasutusele aastal 1910.
Teise maailmasõja ajal tapeti aastal 1941 Saksa okupatsioonivägede poolt 350 Kražiai juuti. Sõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Nõukogude ajal oli Kražiai kohaliku kolhoosi keskasula.
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Mykolas Kęsgaila – Žemaitija vürst
- Stanislovas Kęsgaila – Žemaitija vürst
- Albertas Kojalavičius-Vijūkas – Leedu ajaloolane, jesuiit
- Dionizas Poška – Leedu kirjanik
- Simonas Stanevičius – Leedu kirjanik
- Jacob Joseph – juudi rabi
- Moses S. Margolies – juudi rabi
- Vytautas Šustauskas – Leedu insener ja poliitik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kražiai – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis