Krakówi leping

Zygmunt I läänistab Albrechtile Preisimaa

Krakówi leping oli rahuleping, mis sõlmiti 8. aprillil 1525 Preisimaa valitseja, Saksa ordu kõrgmeistri Albrecht von Hohenzollerni ja Poola kuninga Zygmunt I vahel. Lepingu tulemusena sai Preisimaast Poola vasallhertsogkond.

Poola oli juba 1466. aastal Saksa ordule peale sundinud Teise Toruńi rahu, millega Lääne-Preisimaa liideti kuningriigiga ja kõrgmeister pidi kuningale andma truudusvande. Kuid üldiselt püüdsid kõrgmeistrid viimast vältida ja nõnda oli nende suhtlus Poolaga konfliktne. Eriti pingestusid asjad siis, kui Saksa ordu etteotsa said Saksa-Rooma riigivürstidest Friedrich von Sachsen ja Albrecht von Hohenzollern. Esimesel õnnestus küll sõda ja truudusevande andmist vältida, kuid seda suures osas ka tänu Poola kuningate kiirele vaheldumisele troonil 16. sajandi esimesel kümnendil. Zygmunt I Vana trooniletõusuga muutus Poola poliitika Preisimaa osas palju sihikindlamaks ja 1510. aastal kokku kutsutud Poznańi kongressil jäid nii kõrgmeister kui ka kuningas oma seisukohtadele kindlaks: esimene nõudis kuningalt vandekohustuse kaotamist, teine keeldus aga seda tegemast. Ka kõrgmeister Albrechti ajal tülid jätkusid. Mõlemad pooled püüdsid saada endale paavsti ja keisri toetust. Esialgu oli diplomaatias edukam Albrecht, kuid 1515. aastal sõlmis Maximilian I Poolaga liidulepingu, et tema lapselapsed saaksid abielluda Zygmunti venna, Ungari ja Böömimaa kuninga Ulászló II lastega. Nii jäi Albrecht oma tugevaimast liitlasest ilma ja 1519. aastal otsustas Zygmunt Albrechtile sõjalisel teel kuulekusvande peale suruda. Albrecht oli aga vahepeal sõjaks valmistunud ja otsustas vastu hakata. Nii puhkeski 1519. aasta lõpus Poola-Preisimaa sõda ehk Ratsanikesõda. Ehkki sõjaõnn oli vahelduv, olid poolakad lõppkokkuvõttes edukamad. 1521. aasta aprillis sõlmiti nelja-aastane vaherahu, mis jättis osa ordu territooriumist Poola kontrolli alla.

1525. aastaks, kui rahu lõppema hakkas, ei olnud Albrecht suutnud endale liitlasi leida. Lisaks sellele oli ta hakanud ka luterlaseks ja nõnda kukkus paavsti toetus tema selja tagant kohe ära. Seetõttu oli ta sunnitud Poolaga kokkuleppele minema. Poola kuningas nõustus lõpuks Preisimaast ilmaliku hertsogkonna tegemisega, aga see pidi jääma tema ülemvõimu alla. Aprilliks 1525 olid läbirääkimised läbi ning 8. aprillil sõlmiti rahuleping, milles oli 31 artiklit. Sellega sai Albrechtist Preisimaa esimene hertsog, sealne orduharu saadeti laiali ja kõrgmeistrikoht kadus ajutiselt. Preisimaa läänistati ühtlasi ka Albrechti vendadele Kasimirile, Georgile ja Johannile, mis tähendas seda, et ka nende järglased võisid hertsogkonda pärida, ehkki esmajärjekorras pidid selle saama Albrechti järglased. Nõnda pani Krakówi leping aluse Hohenzollernide dünastia ilmalikule võimule Preisimaa üle. 10. aprillil läänistati Albrechtile pidulikult Preisimaa, millega leping ka ametlikult kehtima hakkas.

Kirjandus

• Walther Hubatsch. Herzog Albrecht von Brandenburg-Ansbach. Heidelberg, 1960. Lk-d 131–137.
• Janusz Małłek. Poland in the face of the Lutheranisation of Prussia. In: The military orders and the Reformation : choices, state building, and the weight of tradition : papers of the Utrecht Conference, 30 September-2 October 2004. Hilversum: Verloren, 2006. Lk-d 31–41; siin lk-d 31 ja 36–37.