Kriitilise lugemise oskus

Kriitilise lugemise oskus (ingl k critical literacy) on oskus kriitiliselt lugeda ja analüüsida tekste, pakkudes strateegiaid paljastamaks tekstikihtides peituvaid sõnumeid ja tähendusi. Neid protsesse valitsevad metakognitiivsed protsessid ja strateegiad, mis võimaldavad lugejatel oma arusaamist hinnata ja oma suhtumist kohandada. Kriitilist lugemist rakendatakse eelkõige diskursuseanalüüsis (meedia- ning poliitiliste tekstide lugemisel).

Kriitilise kirjaoskuse idee on olnud mõjustatud poststrukturalismist, eelkõige lähtekohast, et tekstide tähendus kujuneb selle sotsiaalpoliitilises kontekstis, autorid loovad tekste ning lugejad interpreteerivad tekste ning hindavad neid õigeteks ja valedeks oma diskursiivsete süsteemide loogika järgi. Poststrukturalistliku loogika kohaselt pole tekstide hindamise kriteeriumid loomulikud ega neutraalsed, vaid on konstrueeritud eri kogukondade ja institutsioonide, nt teadusasutuste poolt. Seega, poststrukturalistlikus kontekstis pole tekst ja sellega seotud tähendused maailma neutraalne faktiline kirjeldus, vaid ideoloogilised nähtused ning kirjaoskus on pigem sotsiaalne ja poliitiline praktika kui neutraalne oskus. Kriitilise kirjaoskuse üks eesmärke on teenida suuremat sotsiaalset õiglust, vabadust ning võrdsust.^[1]

Kriitilise lugemise oskus tähendab osata hinnata, kas autor on oma väiteid põhjendanud adekvaatselt või mitte. Oskus sõltub osaliselt sellest, mida autor on väljendanud ning osaliselt lugeja teadmistest, kogemustest ja järeldustest, mida ta suudab teha. Teksti kriitiline lugemine ei tähenda, et tuleb kahtluse alla seada faktide õigsus, vaid enamjaolt tähendab see osata hinnata erinevate tõlgenduste kvaliteeti.^[2]

Kriitilise lugemise küsimused teksti kohta

Millest see tekst räägib? Kuidas me seda teada saame?
Kes seda teksti kõige tõenäolisemalt loeb/näeb ja miks?
Miks me seda teksti loeme/näeme?
Mida teksti autor tahab meile teada anda?

Kriitilise lugemise küsimused teksti struktuuri kohta

Milline on teksti struktuur ja liigendus?
Millisesse žanrisse tekst kuulub?
Millist tähendust lisavad pildid/kujutised tekstile?
Millist tähendust kannavad sõnad?
Milline on teksti keelekasutus?
Kas tekstis on lünki, infot puudu (maha vaikitud), jäetud midagi mainimata?

Kriitilise lugemise küsimused võimu, maailmavaate ja tähenduste kohta tekstis

Kelle huvides see tekst on loodud? Kes sellest tekstist kasu saab?
Millisti maailmavaadet tekstis kujutatakse?
Millist sotsiaalset reaalsust tekstis kujutatakse? Mis on tekstis päris/tõsieluline, mis on väljamõeldis?
Kes on teksti autor, milline on tema maailmavaade?
Milliseid intertekstuaalseid seoseid leiab tekstist ja millist tähendust need loovad?
Millised erinevad tekstitõlgendused on võimalikud?^[3]

Kriitilise lugemise strateegiad

Eelhäälestus, tekstiga tutvumine – info saamine teksti kohta enne selle lugemist, nt raamatu sirvimine, tagakaaneinfo lugemine.
Konteksti loomine – teksti asetamine ajaloolisesse, biograafilisse, kultuurilisse konteksti.
Küsimuste esitamine teksti paremaks mõistmiseks/meelde jätmiseks – sisu kohta küsimuste esitamine.
Tekstis olevate uskumuste, väärtuste reflekteerimine – suhestumine teksti sisuga.
Kokkuvõtte tegemine, peamiste ideede/juhtmõtte sõnastamine – peamõtte leidmine ja selle sõnastamine oma sõnadega.
Argumentide, väidete hindamine – teksti loogika kontrollimine.
Sarnaste tekstidega (nt samal teemal, sama autor vms) võrdlemine ja kontrasti loomine – sarnasuste ja erinevuste uurimine.^[3]

Viited

↑ Katrin Aava, 2012. Kriitiline kirjaoskus ning diskursuseanalüüs meediatekstide ja keelelise mõjutamise analüüsiks. Oma Keel nr 24: Emakeele Selts, 101–107 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_13.pdf (vaadatud 10.11.2014)
↑ Siirman, Kristi 2012. Õpioskuste arendamine III kooliastmes: eesti keele ja kirjanduse tunnid Tallinna koolides. Magistritöö, TLU: https://web.archive.org/web/20141110153633/http://e-ait.tlulib.ee/276/1/siirman_kristi.pdf (vaadatud 10.11.2014)
↑ ^3,0 ^3,1 Stambler, Leah G. 2013. Critical Literacy: Literacies for the Digital Age to Teach in the K-12 Classroom. Developed for the Pier Institute: Global Youth in the Digital Age, Yale University: http://www.yale.edu/macmillan/pier/classroom-resources/7.%20CRITICAL%20LITERACY.pdf (vaadatud 10.11.2014)

Välislingid

[1] Katrin Aava, 2012. Kriitiline kirjaoskus ning diskursuseanalüüs meediatekstide ja keelelise mõjutamise analüüsiks. Oma Keel nr 24: Emakeele Selts, 101–107 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_13.pdf (vaadatud 10.11.2014)

[2] Siirman, Kristi 2012. Õpioskuste arendamine III kooliastmes: eesti keele ja kirjanduse tunnid Tallinna koolides. Magistritöö, TLU: https://web.archive.org/web/20141110153633/http://e-ait.tlulib.ee/276/1/siirman_kristi.pdf (vaadatud 10.11.2014)

[:0-3] 3,0 ^3,1 Stambler, Leah G. 2013. Critical Literacy: Literacies for the Digital Age to Teach in the K-12 Classroom. Developed for the Pier Institute: Global Youth in the Digital Age, Yale University: http://www.yale.edu/macmillan/pier/classroom-resources/7.%20CRITICAL%20LITERACY.pdf (vaadatud 10.11.2014)

[1]

[2]

[3]