Kunstirevolutsioon Eestis
Kunstirevolutsiooniks Eestis nimetatakse eesti kunsti jaoks pöördelist 1966. aastat, kui modernistlik kunst jõudis laiemalt ametlikele näitustele.
Tartu kunstnike kevadnäitus, noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones, näitus “Maal. Graafika. Foto” Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees ja Ilmar Malini isikunäitus Kunstisalongis tõid mastaapselt avalikkuse ette esmajoones juba nõukogude oludes hariduse saanud kunstnikepõlvkonna uuenduslikud pürgimused. Eelmainitutele lisandus sõjaeelse Pallase koolkonna kasvandiku Elmar Kitse näitus Tartu Kunstnike Majas, kus vaatajale avanes enneolematult vaba abstraheeriv maalilisus. Nende sündmuste koosmõju võrdlemine revolutsiooniga on selles mõttes õigustatud, et Hruštšovi sula vabanemismeeleoludest alguse saanud, paljuski 20. sajandi moodsa kunsti mõtestamisele ja omandamisele suunatud nooremate eesti kunstnike otsingud olid selleks ajaks saavutanud arvestatava ulatuse ja kvaliteedi. Ametlik aktsept neile oli küll ajutine ja piiratud.[1]
“Revolutsiooni” keskmes olid noorema põlvkonna kunstnikud, kes olid elanud kogu elu või suurema osa elust Nõukogude Liidus ning sattusid 1960. aastate keskpaigas olukorda, kus seni kunstile kehtinud ranged ametlikud reeglid olid muutunud mõnevõrra leebemaks.[2]
2015. aastal toimus Kumu kunstimuuseumis ulatuslik näitus “Kunstirevolutsioon 1966”, millega kaasnes ka samanimeline raamat. “Kunstirevolutsiooni” kirjeldava näituse kunstnike ringis olid: Jüri Arrak, Tatjana Dobrovolskaja, Andrei Dobrovolski, Kristiina Kaasik, Elmar Kits, Raivo Korstnik, Tõnis Laanemaa, Malle Leis, Ilmar Malin, Olav Maran, Boris Mäemets, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Jüri Palm, Enn Põldroos, Kaljo Põllu, Henn Roode, Evi Tihemets, Peeter Tooming, Aili Vint, Tõnis Vint.[3]
Lisaks olulisematele muuseumidele on murrangulisele 1966. aastale ja piirnevatele aastatele ulatuslikumalt keskendunud ka mitmed kunstikogujad, s.h Mart Lepp, Margus Punab ja Andres Eilart, kes on korraldanud oma erakogude põhjal ka temaatilisi näitusi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Anu Liivak, “Kunstirevolutsioon 1966”, 2015
- ↑ Anu Allas, “Kunstirevolutsioon 1966”, 2015
- ↑ Kunstirevolutsioon 1966 Kumu
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kunstirevolutsioon 1966. Eesti Kunstimuuseum: 2015. ISBN 9789949485406