Kursor

Vilkuv tekstikursor nime Wikipedia kirjutamisel

Kursor (inglise keeles cursor või pointer) on kahemõõtmelises graafilises kasutajaliideses kasutatav liikuv tähis, mis näitab arvutikuvaril või mingil muul digiekraanil tööjärje kohta aktiivses failis. Kursori asukoht põhineb sisendandmetel, mida saadakse kasutajalt kas arvutihiire, klaviatuuri või mõne muu sisestusseadme abil.

Sõna cursor on pärit ladinakeelsest sõnast, tähendades jooksjat või kullerit. Terminit kasutati teaduslike instrumentide puhul ning võeti analoogiliselt üle arvutiteadusse.

Sisendseadmed muudavad kasutaja käeliikumised (paremale, vasakule, edasi ja tagasi) mingil pinnal nendele vastavateks signaalideks, mida arvuti tõlgendab kursori liigutustena. Lisaks liikumisele registreerib arvuti ka hiireklõpsud või paigaloleku, mis laseb näiteks vastavat programmi või faili, mille ikooni kohal kursor asub, avada või tema kohta rohkem infot saada.

Kursori ja muude kasutajaliidese elementide välimuse üheks algloojaks peetakse Susan Kare'i, kes töötas 1980. aastatel Apple'is.

Tekstikursor

Windows Command Promptis on kursor nähtav kui allkriips rea lõpus

Tekstikursor esineb enamasti tekstiredaktorites ja käsurealiidestes allkriipsuna, püstkriipsuna või mingit värvi ristkülikuna. Tekstikursor võib vilkuda või olla paigal, näidates asukohta, kuhu tekst järgmisena sisestatakse (sisestuspunkt). Mõnedes tekstirežiimiga liidestes ei saanud vertikaalse joonega kursoriga sisestuspunkti näidata, seega hakati kasutama allkriipsu või plokk-kursorit ehk värvitud ristkülikut selle asemel.

Olukordades, kus kasutati plokk-kursorit, loodi see tavaliselt tähemärgi piksleid pahupidi pöörates, kasutades loogikamuutujatega välistava disjunktsiooni funktsiooni. Tekstiredaktorites ning tekstitöötlusprogrammides, kus kasutatakse uuemat rastergraafikat, on kursor tavaliselt vertikaalne kriips. Harilikult saab kaasaegsetes tekstiredaktorites ehk tekstitöötlusprogrammides liigutada kursorit ka klaviatuuri klahvidega. Nendeks klahvideks on neli nooleklahvi, klahvid Page Up ja Page Down, Home ja End ning kiirklahvikombinatsioonid, mille puhul kaasatakse ka muuteklahv (enamasti Shift, Control, Fn või üks kahest Alt-klahvist), mis selle allhoidmise ajaks muudab teiste klahvide väljundi. Kursori asukohta saab tekstitöötlusprogrammides muuta hiirt liigutades ja tekstis muus asukohas klõpsates.

Tekstikursori vilkumine tavaliselt katkeb ajaks, kui kursorit liigutatakse, sest muidu oleks selle liikumist keeruline jälgida.

Mõned kasutajaliidesed kasutavad allkriipsu või peenikest vertikaalset kriipsu näitamaks, et kasutaja on sisestusrežiimis, mis on režiim teksti sisestamiseks olemasoleva teksti sisse, mille tõttu kõik järgnevad tähed nihkuvad sisestatu võrra edasi. Suuremat ristkülikukujulist kursorit kasutatakse näitamaks, et kasutaja on ülekirjutusrežiimis, mille puhul saab kasutaja üle kirjutada ehk asendada kõik järgnevad tähed. Ülekirjutusrežiimi puhul on ristkülikukujuline kursor järgmise ülekirjutatava tähe pikkuse ning laiusega, mis teeb ülekirjutamise visuaalselt lihtsamaks.

Kahesuunaline tekst

Süsteemides, mis toetavad kahesuunalist teksti, on kursor vertikaalne joon, millel on väike vasakule või paremale suunatud lisandus, mis vastavalt näitavad kursori ning teksti sisestamise suunda. Sellise visuaalse välimuse tõttu kutsutakse kahesuunalise teksti kursorit ka bi-kursoriks (ingliskeelsest sõnast bi-directional). Mõnedel juhtudel võib kahesuunaline kursor olla jaotatud kaheks osaks ning kumbki pool näitab, kuhu vasakult-paremale või paremalt-vasakule tekst sisestatakse.

Hiirekursor

Tüüpilised hiirekursori välimused

Hiirekursor kajastab osutusseadme (tavaliselt arvutihiir, puuteplaat või juhtkuul) liigutusi kuvaril. Sedatüüpi kursorit kasutatakse ikoonide ning teiste elementide manipuleerimiseks graafilisel kasutajaliidesel. Sellised elemendid võivad olla näiteks menüüd, nupud, kerimisriba või mingi teine vidin. Hiirekursor sai tõenäoliselt nimetuse, sest arvutihiir mängib tavaarvutite puhul dominantset rolli võrreldes teise osutusseadmetega. Hiirekursor, erinevalt tekstikursorist, ei vasta klaviatuuri sisendinformatsioonile.

Hiirekursor esineb tavaliselt noolena, mis on nurga all (nurk tuleneb varasemate arvutite madalast resolutsioonist, mistõttu nägi nurga all olev kursor parem välja), kuid olenevalt operatsioonisüsteemist muutub ka kursori välimus. Hiirekursori kasutamine on oluline, kui sisendmeetod või -seade on selline, mida saab liigutada sujuvalt mööda pinda ning millega saab ekraanil olevaid objekte valida ning esile tuua. Kui graafikaliides toetub ainult nuppudele (nagu näiteks klaviatuuriga telefonid), pole hiirekursorit vaja.

I-kursor

I-kursor

I-kursor (inglise keeles I-beam cursor) on kursor, mis on seriifidega suure I-tähe kujuline. I-kursori eesmärk on näidata, et teksti selle all saab esile tõsta ning mõnikord ka muuta ning sinna uut sisestada.

3D-kursor

Idee kursorist kui markerist või sisestuspunktist uue info või muudatuste jaoks (nagu näiteks pöörlemine) saab laiendada kolmemõõtmelisse modelleerimiskeskkonda. Blender, mis on vabatarkvaraline 3D-graafika programm, kasutab kolmemõõtmelist kursorit, et määrata järgmiste tehete läbiviimise asukoht.

Välislingid

• Creating and controlling browser cursors
• Cross-browser CSS custom cursors
• Installing A Cursor On Your Computer