Lühter
Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.
Laelühter eesti rahvakultuuris
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Eestis nimetati varem metallist küünlalühtrit ka küünlaahel ning puidust valmistatut küünlahoidja või küünlapiip. Lühtrid riputati lakke või parte külge. Puulühtreid vooliti ja treiti, need olid enamasti kahe küünlaharu ehk -piibuga, millele anti dekoratiivne vorm.[1] Voolitud küünlahoidjad olid ka reguleeritavad – need koosnesid hambulisest varrest ning selle külge hoiderõnga abil kinnitatud liigutatavast sirgest pulgast. Kahe piibuga lühtrid olid levinud rohkem saartel ja Lääne-Eestis. 19. sajandi teisest poolest tulid kasutusele juba ka kolme või rohkema haruga lühtrid.[2]
Metall-lühtrid olid enamasti reguleeritavad hoiderõngaga hambulise lehe ja raudvarva abil. Sellisele küünlahoidjale andis ilme tüvega risti olevate piipude kujundus – need olid kas üles- või allapoole kaarduvad või ka lokaalselt painutatud. Mõnel juhul oli küünlapiipude kõrgus tellitav kuni 1 meetri kõrguseni spiraalikujuliste varte abil.[2]
Petrooleumilampide leviku tõttu kadusid küünlalühtrid kasutuselt.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trü kk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 157
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 92
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti talurahvaarhitektuur, Karl Tihase, kirjastus Kunst, 1974 Tallinn.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kroonlühter |