Lembit Kaik

Lembit Kaik (12. aprill 1923 Kõo vald, Soomevere – 28. september 1988 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane.

Lembit Kaik õppis Retla algkoolis, Türi Keskkoolis ja Tapa Linna Ühisgümnaasiumis. Koolmeistrite lapsena varakult kooliteed alustanud, lõpetas ta 17-aastaselt Rakvere Gümnaasiumi (1940, cum laude). Enne Teise maailmasõja puhkemist jõudis lõpetada Tallinna Tehnikaülikoolis majandusteaduskonna esimese kursuse ning töötada Tapa abilinnapeana.

Juulist 1941 töötas ta Tapa linna TRS Täitevkomitee aseesimehena, seejärel astus Rakvere hävituspataljoni, Teise maailmasõja ajal oli ta Uurali tööpataljonis ja 8. Eesti laskurkorpuses ja tegi kaasa Eesti Laskurkorpuse kogu lahingutee^[1]. NLKP liige aastast 1944.

1950. aastal lõpetas Lembit Kaik Tallinna Polütehnilise Instituudi majanduse erialal, 1953. aastal NLKP Keskkomitee juures asuva kõrgema parteikooli, 1961. aastal Ühiskonnateaduste Akadeemia majandusteaduste kandidaadi kraadiga.

1946. aastast töötas Lembit Kaik 5 aastat ajalehe Rahva Hääl osakonnajuhataja ja asetoimetajana. "Rahva Hääles" töötas ta parteielu ja propagandaosakonna juhatajana ning toimetaja asetäitjana^[1]. Seejärel töötas poolteist aastat EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna ajakirjandussektoris, 1948-1949 EK(b)P KK ajakirjandussektori juhatajana^[2].

Pärast 1953. aastal NLKP Keskkomitee juures asuva kõrgema parteikooli lõpetamist töötas ta neli aastat Eesti Raadio, tollase Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse juhatajana aastatel 1953–1957, 1961–1963 oli kultuuriministri asetäitja.

Eesti NSV Kirjastuskomitee loomisest 1963. aastal kuni oma surmani 1988. aastal oli Lembit Kaik Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee esimees^[1].

Lembit Kaik oli Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liige, Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Ühingu Eesti osapoole esimees, Eesti NSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik.

Tunnustus

1978 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane,
kolm Tööpunalipu ordenit,
Isamaasõja I järgu orden,
Punatähe ordeniga ja
orden "Austuse märk" ning
kaheksa medalit^[1]

Isiklikku

Isa Jüri Kaik (1883–1941) oli kooliõpetaja/juhataja, haridus- ja seltsitegelane, lühikest aega ka Viljandi maavanem (1920–1921). Ema Alma Kaik (neiuna Kirchberg, 1899–1980) oli samuti kooliõpetaja. Abikaasa Larissa Kaik (1925–2017) oli arst. Poeg Jüri Kaik (1953–2017) oli kardioloog ja arstiteadlane. Tütar Maret Kaik (sündinud 1955) on ajakirjanik ja tõlkija.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 28. septembril 1988 a. lahkus meie hulgast päras *pikaajalist rasket haigust Eesti NSV Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee esimees Lembit Kaik., Sirp ja Vasar, nr. 41, 7 oktoober 1988
↑ Olev Liivik, EK(b)P KK aparaadi loomine 1940, Tartu Ülikool, 2005, lk 61

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 28. septembril 1988 a. lahkus meie hulgast päras *pikaajalist rasket haigust Eesti NSV Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee esimees Lembit Kaik., Sirp ja Vasar, nr. 41, 7 oktoober 1988

[2] Olev Liivik, EK(b)P KK aparaadi loomine 1940, Tartu Ülikool, 2005, lk 61

[1]

[2]