Loomemajandus

Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.

Loomemajandus hõlmab näiteks arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Loomemajanduse määratlemisel on oluline tajuda kultuurivaldkondade seoseid teiste elu- ja majandusvaldkondadega ning seda, et kultuur pole ühiskonnas vaid saaja, vaid väga olulise andja rollis ning et kultuuriline loovus on eluliselt oluline teadmistepõhise majanduse ülesehitamisel.

Loomemajanduse toimimiseks on oluline toetada loovisikuid nende loomepotentsiaali ja intellektuaalse omandi efektiivsemaks rakendamiseks, tugevdada loomeettevõtluse konkurentsivõimet ning viia kultuurikeskse mõtlemise aspekt ka muudesse poliitikatesse.

Loomemajandus kui kunstitööstus

Loomemajanduses kui kunstitööstuses on eristatavad kaunite kunstide (inglise keeles fine arts), kommertskunsti (commercial arts) ja harrastuskunsti (amateur arts) funktsioon.

Kaunid kunstid on kutsetegevus, mis juhindub põhimõttest "kunst kunsti pärast", samuti kui teaduses on olemas "puhta uurimistöö" põhimõte. Kaunite kunstide puhul on tavaliselt olemas üldtunnustatud kutsekvaliteedi standardid, mille määratlemise ümber käib pidev erialane diskussioon. Tavaliselt eeldatakse, et kaunite kunstidega tegelemine on mittetulunduslik tegevus.

Kommertskunstiga tegelemine on juba vastavalt oma definitsioonile tulunduslik. Kommertskunstis seatakse tihti majanduslik kasum kunstilisest kvaliteedist olulisemaks, kuigi need kaks parameetrit siiski teineteist otseselt ei välista. Samuti kasutavad kaunid kunstid oma toodete müügiks tihti kommertskunsti kanaleid.

Harrastuskunsti võib nimetada "taastustegevuseks", mille eesmärgiks on taastada töötaja võimeid täita oma põhiülesandeid või ka "puhketegevus", mis rikastab inimese loomepotentsiaali avamise kaudu inimese igapäevast elu. Harrastuskunstiga tegeldakse tavaliselt vabatahtliku töö korras.

Kaunite kunstide, kommertskunsti ja harrastuskunsti vastastikused seosed:

funktsioon	tegutsemispõhimõte	kunstniku staatus	organisatsiooni staatus	vastastikune kasu
kaunid kunstid	kunst kunsti pärast	elukutseline	mittetulunduslik	uurimis- ja arendustöö kommertskunsti heaks
kommertskunst	kunst kasumi pärast	elukutseline	tulunduslik	kaunite kunstide levitamise kanalite loomine
harrastuskunst	kunst eneseteostuse pärast	harrastaja	vabatahtlik	kaunite kunstide ja kommertskunsti publiku kujundamine

Loomemajandus ja teised majandusvaldkonnad

On avastatud, et loomemajanduse kasvutempo on ülemaailmselt kiirem kui teistes majandussektorites, kuna loomemajandus põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Selles mõttes võib loomemajanduse taset pidada kogu majanduse edukuse indikaatoriks. Samuti on tõdetud, et majanduse arenedes suudab kultuur end ise paremini majandada, suurenevad investeeringud kultuuri kui elukeskkonna kujundamise võtmetegurisse ning traditsioonilised tööstusharud panustavad senisest enam loominguliste valdkondade, nagu näiteks disain, muusika, kunst, arendamisele. Loomemajandus on otseselt seotud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga loomeprotsessides, mis tagab kultuuripärandi säilimise ja vahendamise, avardades nii kultuurist osasaamise võimalusi.

Loomemajandus Eestis

Loomemajanduse struktuur

Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele aastast 2003 iseloomustavad Eesti loomemajandust järgmised näitajad:

loomemajandusettevõtetes saab tööd 20 000 töötajat (3% Eesti töötavast rahvastikust)
loomemajandusettevõtete hulka kuulub 2307 ettevõtet (6% Eesti ettevõtete koguarvust) ja 2500 FIE-t
loomemajanduse müügikäive on 9 miljardit krooni (3% eesti majanduse kogukäibest)
loomemajanduse osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist on 3%

Toetused loomemajanduse arendamiseks

Eestis suunab loomemajanduse toetuseks raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mille toetused lähevad loomeettevõtete stardiabiks ja tootearenduseks, koolituseks ja inkubatsioonitoetusteks ning turundustoetusteks. Perioodil 2007–2013 on loomemajanduse valdkonnale suunatud 117 miljonit krooni.

Loomemajanduse toetamisel tuleb langetada mitmeid valikuid:

kas suunata tähelepanu loovisikule, loovettevõttele või loovkeskkondadele?
kas keskenduda konkreetsetele valdkondadele või valdkondi läbivatele teemadele (nt uued tehnoloogiad)
kas toetada loomemajanduslike ettevõtete koostööd või investeerida infrastruktuuri?

Loomemajanduse kriitika

Loomemajandust on kritiseeritud kui kultuuri risustajat. Seda on peetud kultuuri kommertsialiseerumise põhjustajaks. On leitud, et loomemajanduses saab kultuuri kvaliteedist tähtsamaks see, kui palju miski raha sisse toob.

Loomemajanduse üks probleeme on veel tõsiasi, et loovus, millel loomemajandus põhineb, ei ole seni üheselt defineeritud.

Välislingid