Loomingu aastapreemia
Loomingu aastapreemia on Eesti kirjandusauhind, mis antakse välja igal aastal ajakirja Looming parimatele kaastöölistele. Loomingu toimetus hakkas aastapreemiaid pidevalt jagama aastast 1972.
Aastapreemiate laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]2004. aasta loomingu eest said auhinna Sven Sildnik, Igor Kotjuh, Jan Kaus, Juhani Salokannel, Kadri Liik, Vaino Vahing.[1]
2009. aastal anti auhind välja viies kategoorias ja kuuele autorile. Kategooriad olid järgmised: parimad luuletused, parim novell, parim artikkel, parim raamatu arvustus ja tunnustatuim tõlkija. Auhinna said Mari Vallisoo, Eeva Park, Vaapo Vaher, Johanna Ross, Andrus Kivirähk, Kalle Kasemaa.[2]
2013. aastal avaldatud loomingu eest said auhinna Indrek Hirv, Rein Vahisalu, Lauri Sommer, Ilmar Taska, Mart Kangur, Krista Mits.[3]
2018. aastal sai ajakirja Looming luulepreemia Triin Soomets; parima näidendi auhinna sai Andrus Kivirähki "Vaimude tund Koidula tänavas"; parim artikkel oli Vaapo Vaheri "Asta Willmann ja tema hiiumaisus"; parimate arvustuste autor on Alvar Loog ja novelliauhinna pälvis Kairi Look oma teose "Relaps" eest.[4]
2021. aastal pälvisid Loomingu aastapreemia Kalju Kruusa luuletused, Kai Aareleiu novell „Vikerkaar”, Linnar Priimäe artikkel „Keele hääled. Neli lühiesseed”, Jaan Sudaki „Kiri Kotkajärvelt Tõnu Õnnepalule” ja Mart Velskri arvustus „Kuuleb oma mõtete keelt”. „Loomingu Raamatukogu” preemia pälvis Anu Saluäär Albert Engströmi teose „Moskoviidid” tõlke eest.[5]
2022. aasta preemia pälvisid luuletaja Kristjan Haljak, Kai Kask (Kai Arrak) novelli "Äärealadele" eest, Janika Kronberg artikli "Elu ja surm New Yorgis. Märkmeid Karl Asti viimasest kümnendist" eest ning Hasso Krull arvustuse "Mõttešaakalid kläfivad neetud poeedi pääle" (Jürgen Rooste "Veider aeg (Meeleheite laulud I)", "Sagittarius A*. (Meeleheite laulud II)", "Signaal surnud tähelt. Meeleheite laulude 3. ja viimane osa") eest.[6]
2023. aasta preemia pälvisid Tõnis Vilu luuletuse (Loominr nr 3) eest, Lilli Luuk novelli "Mäed" (Looming nr 2) eest, Paul-Eerik Rummo näidendi "L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt" (Looming nr 1) eest, Märt Väljataga W. B. Yeatsi luuletuste tõlgete inglise keelest (Looming nr 9) ning Jaan Kaplinski luuletuste tõlgete vene keelest (Looming nr 12) eest, Asta Põldmäe artikli "Raamatuga nalja ei ole. Kirjanikud ja nende liit" (Looming nr 10) eest, Ott Kilusk arvustuse "Reaalsus – hüsteerias loodud illusioon" (mis käsitleb Piret Raua novellikogu "Nimepanija") (Looming nr 12) eest ja Karola Karlson novelli "Roosiaed" (Looming nr 5) ning arvustuse "Sünge polüfoonia globaalse küla äärel" (mis käsitleb raamatut "Eesti novell 2022") (Looming nr 8) eest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Selgusid ajakirja Looming aastapreemiad" Postimees, 16. aprill 2005
- ↑ "Anti välja Loomingu aastapreemiad" Eesti Ekspress, 27. aprill 2010
- ↑ "Looming jagas aastapreemiad" ERR Kultuur, 22. aprill 2014
- ↑ Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid. ERR Kultuur, 27. aprill 2018.
- ↑ Loomingu koduleht. Kroonikat
- ↑ Viilup, Kaspar (27.04.2022). "Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad". err.ee. Vaadatud 09.03.2023.