Ludwig Vaga
Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Ludwig Vaga oli Frangi riigi kuninga Karl Suure poeg. Karl Suur tegi 781. aastal oma kolmandast, toona kolmeaastasest pojast Ludwigist Akvitaania kuninga. Frangi riigile allutatud uus kuningriik sisaldas Akvitaania, aga ka Gootia ja Karolingide valdused Hispaanias.
Ta oli sügavalt usklik mees, aga samas ka oskuslik väejuht (mida kinnitas Hispaania sõdades) ning valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt.
813. aastal oli Rooma paavsti Leo III ja ta oma isa Karl Suur tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka paavstluse suhtes. Kuni isa surmani valitses ta Akvitaanias, kust 814. aastal asus elama Frangi keisri keskusse Aachenisse.
Kuid Ludwig lasi end isa surma järel paavstil uuesti kroonida, tunnustades nii paavsti kui Kristuse asemiku vähemasti sakraalset ülimuslikkust, mis tekitas hiljem tõsiseid probleeme Rooma impeeriumit taastada ja universaalmonarhiat luua püüdnud Saksa-Rooma keisritele.
817. aastal kroonis ta oma vanema poja Lothari kaaskeisriks.
Frangi keisrina
[muuda | muuda lähteteksti]Juba pärast Ludwigi trooniletõusu ja tema esialgseid ümberkorraldusi (tähtsamate ametikohtade ümberjaotamine oma poegade vahel) alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas, tema vastu sõda, mille käigus talle tehti ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja vangistatuna tal ja ta kaaskondlasel torgati 818. aasta aprillis silmad välja, mille tulemusena nad kahe päeva pärast surid[1].
Karolingide kodusõda
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Irmegardi surma uuesti abiellunud Ludwigil tekkisid poja Charles sünniga lahkarvamused esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid põhjendatult, et uus pärija vähendab nende pärandiks jäävaid maavaldusi. Paavst Gregorius IV õhutusel alustas Lothar sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ning liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig vangistati ning Judit pügati nunnaks ja suleti kloostrisse.
Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri Ludwig, mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile.
Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, 843. aastal Verduni leppega.
Isiklikku ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Ludwig Vaga oli kaks korda abielus. Tema järglased olid
- (1) Irmengardiga (−818)
- Lothar (795–855), Kesk-Frangi riigi (Lotringi, Burgundia ja kaudselt ka Itaalia eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser,
- Ludwig (806–876), Ida-Frangi riigi ehk hilisema Saksamaa kuningas Ludwig Sakslane
- (2) Baieri krahvi tütar Baieri Judithiga
- Charles (823–877), Lääne-Frangi riigi ehk hilisema Prantsusmaa kuningas)
| Eelnev Karl Suur |
Frangi keiser 814–840 |
Järgnev Kesk-Frangi riigis (ühtlasi ka keiser) Lothar I Lääne-Frangi riigis Charles Paljaspea Ida-Frangi riigis Ludwig Sakslane |