Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Malnava mõis

Allikas: Vikipeedia
Malnava mõisa peahoone (1929)

Malnava mõis (läti keeles Malnavas muiža, poola keeles Małnow) oli mõis Vitebski kubermangus Ludza maakonnas Kārsava vallas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Ludza piirkonnas Malnava vallas Malnava külas.

Szadurski suguvõsa aadlivapp

Malnava oli alguses Cecina (hilisem Salnava) mõisa karjamõis. Valdus kuulus kuni 1724. aastani Latgale suurmaavaldajatest Hülseni suguvõsale. Jadwiga Hülsen naitus Jan Szadurskiga ja mõis pärandus abielu kaudu viimase suguvõsale. Szadurskite nimel seisis mõis 1774. aastal. 1784. aasta hingerevisjoni andmetel olid valdajateks vennad Józef Szadurski ja Ksawery Szadurski. Viimase pojad Mikolaj Szadurski ja Vikenty Szadurski jagasid Malnava ja Salnava mõisad omavahel ära: Malnava omanikuks sai Mikolaj. Pärast pärisorjuse kaotamist toimusid mõisas 1863. aastal rahutused. 1878. aastal ostis mõisa parun Julius von der Ropp, kelle ajal talupojad protestisid hingeloenduse vastu (1881). 1906. aastal omandas mõisa S. F. Agarkov. Vahetult enne Esimest maailmasõda sai mõisaomanikuks kindralleitnant Ivan Nikolajevitš Svetšini (1863−1930) abikaasa Ljubov Aleksandrovna Svetšina (sündinud Svetšina) (1865−1935), kes elas Peterburis.

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne võõrandamist aastal 1920 oli mõisa pindala 12 402 hektarit.

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]
Malnava mõisa peahoone

Häärber ja kõrvalhooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone on küll vanem, pärinedes 19. sajandist, aga kui mõisakompleksi juurde aastal 1924 Läti põllumajanduskool rajati, siis ehitati see kooli vajadusteks tundmatuseni ümber. Tänapäeval asub hoones Malnava kolledž. Kõrvalhoonetest on säilinud 19. sajandil peahoonega koos ehitatud klassitsistlikud aidad.

Pargi pindala on 6,9 hektarit, sellest ühe hektari võtab enda alla tiik. Park on vanim säilinud mõisa osa, pärinedes 17. sajandist. Aastal 1830 ehitasid Szadurskid pargi uhkemaks, rajades selle ümber müüri ja lisades väravad. Park on regulaarse planeeringuga, väravate juurest algab aga kahe kilomeetri pikkune allee. Pargis kasvavad sarapuud, pärnad, tammed, vahtrad, kõige levinumad puud on aga lehised.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]