Maršalli keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
| Maršalli keel (Ebon) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
Marshalli Saartel Nauru Ameerika Ühendriigid |
| Kokku kõnelejaid | umbes 54 600[1] |
| Keelesugulus | |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Marshalli saared |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mh |
| ISO 639-2 | mah |
| ISO 639-3 | mah |
 Murded Ralik ja Ratak kulgevad ahelatena läbi saarestiku | |
Maršalli keel ehk Ebon on Mikroneesia keelerühma kuuluv keel, mida räägitakse Marshalli saartel, kus antud keel on inglise keele kõrval ametlik riigikeel. Samuti kõneldakse seda naaberriigis Naurus ja ka Ameerika Ühendriikides.
Keeles on kaks põhilist murret: Rālik ja Ratak, mis kulgevad ahelatena läbi saarestiku. Kõige läänepoolsemal saarel Ujelangil, ei räägita Maršalli keelt nii ühtlaselt kui mujal saarestikus. Marshalli saartel on keele rääkijaid ligikaudu 43 900 (1979 B. Bender) ja rääkijaid kokku on ligikaudu 54 600.
Leksikaalne sarnasus: 33% poonpei keelega.
Maršalli keeles on välja antud ka Piibel (1982) ning sõnaraamatud ja grammatika.[1]
Maršalli tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keel kasutab ladina tähestikku, mida on keele jaoks spetsiaalselt kohandatud ja täiendatud.[1] Maršalli tähestik koosneb 24 tähest:
A Ā B D E I J K L Ļ M M̧ N Ņ N̄ O O̧ Ō P R T U Ū W
A Ā b d e i j k l ļ m m̧ n ņ n̄ o o̧ ō p r t u Ū w
Ortograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keeles on kasutusel kaks kirjaviisi. Vana kirjaviis, mis on saartele tulnud misjonäride kaudu, on laialt levinud ning seda kasutatakse ka näiteks ajalehtedes, kuid see ei ole eriti hea maršalli keele häälduse esindamiseks. Uus kirjaviis kogub populaarsust koolides ning noorte seas. Ka ainsas maršalli keele sõnaraamatus (Marshallese–English dictionary by Abo et al.) kasutatakse uut kirjaviisi.
Vana kirjaviis on üsna sarnane uuele, kuid uues on siiski mõned fonoloogilised erinevused hääldamisel. Maršalli keele fonoloogiat on uurinud ja üles kirjutanud Bender (1969), kus on ka kirjalikud näited vana kirjaviisi kasutamisest.
Mõned näited uue ja vana ortograafia erinevustest:
- Uus ortograafia kasutab sediiga tähti ļ m̧ ņ o̧. Vanas ortograafias sediid puudusid, ning tähti l m n o kasutati mitmetähenduslikult.
- Uus ortograafia teeb vahet tugeval ja nõrgal p-l ja b-l, samas kui vana ortograafia kasutas ainult b-d
Näiteks vana ortograafia järgi on „pliiats“ binel, kuid uue järgi pinjeļ.
- Uus ortograafia üritab juurutada pikkade täishäälikute ja geminatiivide kirjutamist kahe tähega, samas kui vana ortograafia lubab kirjutada ühega
Näiteks vana ortograafia järgi on „ei“ jab, kuid uue järgi jaab. [2][3]
Kaashäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keeles on lai kaashäälikute süsteem. Igal konsonandil on esmane ja sekundaarne häälduskoht. Esmase häälduskoha järgi moodustuvad häälikud on huulhäälik (bilabiaal), pehmesuulaehäälik (velaar) ja kõvasuulaehäälik. Sekundaarse hääliku moodustab artikulatsiooni erinevus – palatalisatsioon, velariseerimine ja huulte ümardamine.
Siiski ei pruugi artikulatsiooni vahe olla hääles kuuldav, kuigi üks häälik on nasaal ja teine mitte. [4][5]
Tabel maršalli keele kaashäälikute loendist:
| Huulhäälikud | Kõvasuulaehäälikud | Pehmesuulaehäälikud | ||
|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud | palataliseeritud | pʲ | tʲ | |
| velariseeritud | pˠ | tˠ | k | |
| ümardatud | kʷ | |||
| Ninahäälikud | palataliseeritud | mʲ | nʲ | |
| velariseeritud | mˠ | nˠ | ŋ | |
| ümardatud | nʷ | ŋʷ | ||
| Sulahäälikud | palataliseeritud | lʲ ja rʲ | ||
| velariseeritud | lˠ ja rˠ | |||
| ümardatud | lʷ ja rʷ | |||
| Siirdehäälikud | palataliseeritud | j | ||
| velariseeritud | ɰ | |||
| ümardatud | w |
Täishäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Osa uurijaid arvab, et maršalli keeles on neli täishäälikufoneemi. Neid eristatakse kõrguse ja keelejuure laienemise [ATR] järgi. Iseseisval foneemil ei ole oluline, kas vokaal on ees- või tagavokaal [back], samuti ei ole oluline, kas vokaal on ümarvokaal või mitte [round]. Need omadused saab vokaal olenevalt kaashäälikutest, mis teda ümbritsevad.
Täishäälikud on [-back, -round] siis, kui teda ümbritsevad palataliseeritud kaashäälikud; [+back, -round] velariseeritud kaashäälikute keskkonnas ja [+back, +round] ümardatud kaashäälikute vahel olles. Sellest tulenevalt on teadlased arvanud, et maršalli keeles on 12 pindstruktuuri täishäälikut, kuna need neli foneemi muutuvad vastavalt keskkonnale. [6]
Reduplikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keeles on kasutusel ka reduplikatsioon, nii osaline kui ka täielik.[7]
Näide reduplikatsioonist:
Okwe! – Tere!
Okwe eok! – Tere sina. (rohkem rõhutatud)
Okwe eokwe! – Tere, tere! (veel rohkem rõhutatud) [8]
Süntaks
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keeles, nagu ka paljudes teistes Mikroneesia keeltes, jagunevad laused kahte tüüpi: predikatiivlaused ja ekvatiiv- ehk samasuslaused.
Predikatiivlausete sõnajärg on SVO (subjekt, verb, objekt) ning nendes lausetes on ka põhiverb:
E-j kajan̄jan̄ kita.
3S-PRS play guitar.
'Ta mängib kitarri.' (Willson 2002)
Samasuslausetes on nii subjekt kui ka predikaat nimisõnafraasiks.
Nuknuk eo e-aibujuij.
Dress DET 3S-beautiful.
'See kleit on ilus.' (Willson 2002)[9]
Asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Maršalli keeles on kaks kategooriat esimese ja teise isiku asesõnadele: absolutiiv või rõhuline ja objektiiv.
Keele esimese isiku mitmusega saab väljendada ka klusiivsust, see tähendab, et saab vahet teha inklusiivil: „mina ja sina“ ja eksklusiivil: „mina ja tema, aga mitte sina“.
Kolmanda isiku asesõnu võib kasutada ainult inimestest rääkides; mitte-inimestest rääkides on need asesõnad kehtetud. [6]
E-ar den̄ōt er.
3s.agr-T(past) slap.trans 3pl.obj
'Ta lõi neid (inimesi).' (Willson 2008)
E-ar den̄ōt-i.
3s.agr-T(past) slap.trans-obj
'Ta lõi neid (mitte-inimesi).' (Willson 2008)
| Nuumerus | Isik | Absolutiiv/rõhuline | Objekti ehk sihitisena esinev |
|---|---|---|---|
| singular | 1 | n̄a | eō |
| 2 | kwe | eok | |
| 3 | e | ||
| pluural | 1 | inklusiiv | kōj |
| 1 | eksklusiiv | kōm | |
| 2 | kom̧ (Ralik)kom̧i (Ratak) | ||
| 3 | er |
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]Armij otemjej rej rujlok ilo anemkwoj im jonon utiej eo im maron ko air wot juon. Emwij lelok non ir maron in bukot non ir make im bareinwot boklikot kin men ko rej tomaki im bwe jerbal non dron ilo juon jitobon jimpenjatin. [10]
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.
(ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni Artikkel 1)[11]
Põhiarvsõnad 1—10 maršalli keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Sulgudes olevad numbrid on Rataki murdes. Kus sulge ei ole, seal kattuvad mõlemad murded Rälik ja Ratak.[12]
- juon [tʲi͡uɔ͡ɛnʲ]
- ruo [rˠɯ͡uɔɔ̯]
- jilu [tʲilʲi͡uu̯]
- emān [ɛ̯ɛmʲænʲ]
- ļalem [ɫɑ͡ælʲemʲ]
- jiljino [tʲizʲinʲɛ͡ɔɔ̯] (l on vaikne)
- jimjuon [tʲimʲ(i)zʲi͡uɔ͡ɛnʲ]
- ralitōk [rˠɑɑ̯lʲii̯dˠɤk] (ejino)
- ratimjuon [rˠɑɑ̯dˠɯ͡imʲ(i)zʲi͡uɔ͡ɛnʲ] (ejilimjuon)
- jon̄oul [tʲe͡oŋʷou͡ilʲ]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 [1]
- ↑ "OUTRIGGER CANOES, SOCIAL CHANGE, AND MODERN LIFE IN THE MARSHALL ISLANDS" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2012-04-20. Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)"OUTRIGGER CANOES, SOCIAL CHANGE, AND MODERN LIFE IN THE MARSHALL ISLANDS" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2012-04-20. Vaadatud oktoober, 2013.{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [2]"Practical Marshallese" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ „Phonetic Underspecification and Target Interpolation: An Acoustic Study of Marshallese Vowel Allophony“ 1992, John D. Choi
- ↑ [3]"A Brief Introduction to Marshallese Phonology" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2013-07-08. Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 [4][alaline kõdulink]"Subject Positions In Marshallese" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink] - ↑ [5]"WALS – msh" (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [6]"Marshallese Language Training Manual" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Marshallese Complemetizer Phrase" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2016-03-04. Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)"The Marshallese Complemetizer Phrase" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2016-03-04. Vaadatud oktoober, 2013.{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [7]"Omniglot – Marshallese" (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [8]"Välisministeerium – ÜRO Inimõiguste Deklaratsioon" (eesti keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [9]"Marshallese-English Online Dictionary" (inglise keeles). Vaadatud oktoober, 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)