Marimaa
| Mari Eli Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
vene Республика Марий Эл (Respublika Mari El) | |
|
mari Марий Эл Республик Marij El Respublik | |
|
mäemari Мары Эл Республик (Marõ El Respublik) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 23 372 km² | |
Elanikke: 669 854 (2024)  | |
| Rahvastikutihedus: 28,7 in/km² | |
| Keskus: Joškar-Ola | |
| Ametlikud keeled: vene, niidumari ja mäemari | |
 | |
 |
Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.
Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeeled (vene keeles государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.
Mari Eli vabariigi 1. juht (president) aastatel 1992–1997 oli Vladislav Zotin. 1997–2001 oli Mari Eli president Vjatšeslav Kislitsõn. Vabariigi juht 2001–2017 oli Leonid Markelov. 21. septembrist 2017 10. maini 2022 oli vabariigi juht Aleksandr Jevstifejev (aprillist septembrini 2017 – ajutine juhi kohusetäitja). 10. maist 2022 on ajutine juhi kohusetäitja Juri Zaitsev.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks.
Vabariikliku alluvusega linnad
Rajoonid
- Jurino rajoon (Юринский район, mari: Йӱрны кундем)
- Kilemarõ rajoon (Килемарский район, mari: Кӹлемар кундем)
- Kuženeri rajoon (Куженерский район, mari: Кужэҥер кундем)
- Mari-Tureki rajoon (Мари-Турекский район, mari: Марий Тӱрек кундем)
- Medvedevo rajoon (Медведевский район, mari: Маскасола кундем)
- Morki rajoon (Моркинский район, mari: Морко кундем)
- Mäemari rajoon (Горномарийский район, mari: Курыкмарий кундем)
- Novõi Torjali rajoon (Новоторъяльский район, mari: У Торъял кундем)
- Oršanka rajoon (Оршанский район, mari: Öрша кундем)
- Paranga rajoon (Параньгинский район, mari: Поранча кундем)
- Sernuri rajoon (Сернурский район, mari: Шернур кундем)
- Sovetski rajoon (Советский район, mari: У Роҥго кундем)
- Zvenigovo rajoon (Звениговский район, mari: Провой кундем)
- Volžski rajoon (Волжский район, mari: Юлсер кундем)
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tiheduselt 32,7 in/km2 sarnaneb Marimaa Eestiga.
Rahvuslik koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 43,9%, venelased 47,4% ja tatarlased 5,8%. Suurem osa venelastest elavad linnades, moodustades enamuse sealhulgas pealinnas Joškar-Olas. Maal elavad marid jagunevad kolme etnilisse alagruppi, kellest kaks elavad Marimaal: niidumarid Ida-Marimaal ja mäemarid Lääne-Marimaal. Kõik kolm subetnilist gruppi räägivad erinevat dialekti, ühist sõnavara on umbes 70 protsenti. Lisaks elas Mari Elis veel rohkem kui 50 rahvuse esindajaid. Nad moodustasid 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist olid tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.[1][2]
Elanike arvu dünaamika
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga |
|---|---|
| 2000 | 743 828 |
| 2001 | 739 091 |
| 2002 | 732 774 |
| 2003 | 726 730 |
| 2004 | 721 913 |
| 2005 | 716 850 |
| 2006 | 711 540 |
| 2007 | 706 680 |
| 2010 | 696 459 |
| 2015 | 687 400 |
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Marikeelseid koole tänapäevale enam ei ole, nii vene kui mari lapsed õpivad koos. Kui varem koondati kooli tulnud mari lapsed eraldi klassi, siis tänapäeval on vahetegemisest loobutud ning mari keelt õpetatakse (vanemate nõusolekul) kõikides klassides. Koolides õpetatakse sõltuvalt regiooni murdest erinevat grammatikat, aga tutvust tehakse ka teiste dialektidega. Ülejäänud aineid õpetatakse ikka vene keeles. [1]
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude ajal polnud prestiižne olla mari, mistõttu paljud lasid oma passi kirjutada, et nad on venelased. Osa marisid koguni varjas oma rahvust, emakeeles ei räägitud isegi omavahel.[3]
Maridel on tänapäeval peamiselt venepärased nimed, mari nimesid panevad oma lastele vaid üksikud eriti rahvuslikult meelestatud vanemad.[1]
Laulukoore on Marimaal väga vähe ja needki tulevad kokku vahetult enne suuremaid esinemisi.[3]
Marimaal on rahvuslik televisioon, mis allub Ostankinole ja kohalikust eelarvest ei saa kopikatki, saateid edastatakse põhiliselt õhtusel ajal niidumari keeles.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Soome-ugri keelkonda kuuluvate maride maa, ajaloolise keskusega Kaasanis, on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.
Moskva tsaaririik vallutas Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigas. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Venemaa keisririigi Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.
- 4. novembril 1920 moodustati Mari autonoomne oblast.
- 1936. aasta Nõukogude konstitutsiooniga muudeti Mari autonoomne oblast Mari ANSV-ks.
- 1990. aasta 22. detsembril võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest.
- 8. juulist 1992 on vabariigi ametlik nimi Mari Eli Vabariik.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Harvet Toots (18.10.1997). "Marimaal mäletatakse eestlasi". Sõnumileht.
- ↑ "Vene Föderatsiooni subjektide rahvuslik koosseis (2010)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2012. Vaadatud 2. aprillil 2012.
- ↑ 3,0 3,1 Mati Määrtis (21.10.1996). "Marid tunnevad oma rahvuse üle uhkust". Sõnumileht.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Marimaa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Marij Marimedia (vene keeles)