Mihkel Martna

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Elulugu

Martna sündis Läänemaal ning õppis kohalikus külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks 1880. aastatel Tallinna maalermeister Cayè (1844–1906) juurde maalriks õppima. Ta tegutses sellel alal suhteliselt kaua ning tutvus Euroopa töölisliikumise ja sotsiaaldemokraatia, samuti marksismiga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka Eesti sotsiaaldemokraatia isaks.

Nooremas eas oli Martna ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane: tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala ning kogus rahvaluulet.

Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Tallinnas, 1880. aastate lõpus elas ka Tartus, kus tutvustas marksistlikke seisukohti üritustel ja seltsides. Martna korraldas oma linnamajas tee- ja kõneõhtuid, oli 1897. aastast Vanemuise seltsi abiesimees ning 1898. aastal Taara seltsi asutaja ning juhatuseliige.^[1] Martna nn Punane salong oli populaarne Eesti õpilaste seas. Hiljem läks ta Peeter Speegi ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning 1903. aastal likvideeris Martna kõik oma ettevõtted Tartus ja asus elama Tallinna, kus ostis Konstantin Pätsi nõuandel trükikoja, kus trükiti Teatajat ja oli ajalehe Teataja toimetuse liige.

Martna osales 1905. aasta revolutsioonis ning viibis seetõttu pärast sõjaseaduse väljakuulutamist 10. detsembril 1905 12 aastat (1906–1917) paguluses, elades nii Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Soomes kui ka Austrias. Berliinis elades tekkisid tal tihedamad kontaktid Euroopa sotsialistidega, nende seas Karl Kautskyga, kelle vahendusel avaldas ta kümmekond artiklit ajakirjas Die Neue Zeit.

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel naasis Martna Eestisse. 1918. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud autonoomse Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks ja alustas ajalehe Sotsiaaldemokraat väljaandmist.

Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. 1918. aastal tegutses ta Kopenhaagenis, 1919. aastal osales II Internatsionaali kongressidel ja 1919. aastal saavutas ta Eesti omariiklusele tunnustuse Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt. Ta moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga eesti välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja Saksamaal (1919).

Martna oli ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ja Tallinna Linnavolikogu linnavolinik, Asutava Kogu ja I, II, III, IV, V Riigikogu liige. 1929–1934 oli Martna Riigikogu abiesimees.

Teosed

"C. R. Jakobson" (1903)
"Punased aastad Eestis" (1907, M. Jürissoni varjunime all)
"Külast" (1914)
"1917—1920. Eesti s.-d. tööliste partei poliitika". — Tallinn, 1920^[2].
"Revolutsioon, Eesti iseseisvus ja tööliste klass". — Tallinn, 1920^[2].
"8-tunniline tööpäev" (1924)
"Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I–II" (1927, 1930)
"Oma kodu" (artiklite kogumik). Koostanud Hando Runnel. Sari "Eesti mõttelugu", nr 116, Ilmamaa, Tartu 2014, 440 lk; ISBN 9789985775127

Tunnustus

Vabadusristi III liigi 2. järk, 1920 (keeldus vastu võtmast)
Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste, 1929
Tartu Ülikooli audoktor, 1930^[3]

Mälestuse jäädvustamine

Tänapäeval tegutseb Mihkel Martna Fond, mille eesmärk on Mihkel Martna pärandi uurimine ja tutvustamine ning vasakpoolse maailmavaate levitamine.

Isiklikku

Mihkel Martna abiellus 23. detsembril 1884 Tallinnas Olga Thomsoniga. Neil oli kaheksa last. Tütar Lucie Martna (Nipmann) oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajaliige, poeg Hans Martna oli advokaat ja poliitik. Tütar Viktooria oli abielus Nikolai Triigi ja Konstantin Konikuga.

Viited

↑ Tambet Muide (4. aprill 2019). "Jalgrattaseltsid Eestis 1888–1918" (PDF). Maanteemuuseum. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. september 2020. Vaadatud 20. mail 2022.
↑ ^2,0 ^2,1 Vihalem, Paul (1961). Valge terror Eestis aastail 1918-1919. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Lk 20, 22.
↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus

August Rei "Mees, kes läks esimesena välja varajasel aovalgel" (Mihkel Martna 70) – Rahva Sõna 17. september 1930, nr 207, lk 1–2; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil
Karl Kautsky "Sünnipäev mustade äiksepilvede all" – samas, lk 2
Karl Ast Rumor "Mõtteid ja märkmeid erandlikust isikust: Mihkel Martna seitsmekümnendal sünnipäeval" – samas, lk 7; uustrükk Karl Ast Rumori raamatus "Maailma lõpus", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 377–381
"Mihkel Martna surnud". Hommikleht, 24. mai 1934, lk 1
"Mihkel Martna 1860–1934" (koguteos). Kirjastus Sõprus, Tallinn 1935, 204 lk
Nigol Andresen "Mihkel Martna: eesti sotsialistliku liikumise isa". Sari Eesti rahvuslikud suurmehed, 2. sari, nr 11. Kirjastus Koolikooperatiiv, Tallinn 1936, 48 lk
Tiit Rosenberg "1905. aasta mässumehi ja ajaloouurijaid Läänemaalt: Mihkel Martna, Mihkel Aitsam ja Aleksander Looring" – Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of the Läänemaa Museum, Haapsalu 2006, nr 10, lk 109–123
Olaf Kuuli "Mihkel Martna: Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatia teerajaja = Mihkel Martna: Wegbereiter der Sozialdemokratie in Estland", Mihkel Martna Fond, Tallinn 2007, 28 lk

Välislingid

Ajalehe Teataja toimetuse liikmed ERR Fotopank
Külast Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Mihkel Martna Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Vikerraadio ajaloosaade "Eesti lugu"

[muide-1] Tambet Muide (4. aprill 2019). "Jalgrattaseltsid Eestis 1888–1918" (PDF). Maanteemuuseum. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. september 2020. Vaadatud 20. mail 2022.

[:0-2] 2,0 ^2,1 Vihalem, Paul (1961). Valge terror Eestis aastail 1918-1919. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Lk 20, 22.

[3] "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

[1]

[2]

[3]