Mileetose koolkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) |
Mileetose koolkond oli Kreeka filosoofide koolkond, kes tegutses Väike-Aasias Anatoolia läänerannikul Joonia alal asunud Mileetoses ja Efesoses 6.–5. sajandil eKr.
Erinevate autorite kohaselt ei eristata teineteisest Joonia koolkonda Mileetose koolkonnast.[1][2] Mõne autori järgi eristab kahte koolkonda filosoofide elukoht. Näiteks Thalest seostatakse Mileetose koolkonnaga, kuna ta on pärit Mileetose linnast ning Herakleitost arvatakse olevat Joonia koolkonda, kuna tema on pärit Ephesosest. Thales, Anaximandros ja Anaximenest, keda arvatakse Mileetose koolkonda kuuluvaks, on oma vaadetelt sarnased. Joonia koolkonda arvatakse Herakleitost, Xenophanest, Archelaosi ja Anaxagorast, ent nende filosoofilised vaated erinevad Mileetose koolkonna liikmetest.[3]
Mütoloogiasugemelise Joonia natuurfilosoofia ehk loodusfilosoofia raames sõnastasid nad matemaatika-, astronoomia- ja geograafiakäsitlusi, eeskätt juureldi maailma loomuse ja algupära üle.[4][5]
Mileetose koolkonna liikmeid võib nimetada ka eelsokraatikuteks. Eelsokraatikute teoseid ei ole tervikuna säilinud, aga nende filosoofiaga saab tutvuda katkenditena hilisemate tsitaatide ja refereeringute kaudu. Tuntumad eelsokraatikud olid loodusfilosoofid Thales (u 624–545 eKr), Anaximandros (5 saj. eKr), Anaximenes (5 saj. eKr) ja atomistid Leukippos (4 saj. eKr) ja Demokritos (u 460–370 eKr). Samamoodi on tuntud Zenon (u 490–430 eKr), Parmenides (u 540–480 eKr), Empedokles (u 490–430 eKr), Anaxagoras (u 500–428 eKr), Pythagoras (u 580–500 eKr).[6]
Teooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Mileetose koolkonna filosoofe võib pidada esimesteks filosoofideks, kes keskendusid peamiselt maailma ja tema nähtuste seletamisele, kusjuures kõiki mõtlejaid näis paeluvat küsimus, millest meile antud maailm, kogu oma nähtuste keerukuses, võis tekkinud olla. Kõige levinuma kirjelduse järgi on lääne traditsioonis neli elementi – tuli, vesi, õhk ja maa. Seda ajajärku iseloomustab kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine ja tema algosiste avastamisega. See filosoofia on oma sisulaadilt loodusfilosoofia.[1]
Thalesest saab alguse lääne filosoofia. Thales väitis, et kõige algprintsiip (kreeka keeles arche ehk ürgalge, mis tähendab "algus", "alus", "võim") on vesi ning kõik elu ja maailma nähtused on ühel või teisel viisil taandatavad vee omadustele.[7] Muuhulgas ennustas väidetavasti Thales ette 585 eKr aasta 28. mai päikesevarjutuse.
Anaximandros lõi põhilise kosmoloogia, mis kestis järgnevad kaks tuhat aastat kuni Kopernikuse pöördeni: Maa on kosmose keskel, Päike, Kuu ja tähed asuvad ringides selle ümber. Ta arendas evolutsiooniteooria, mille põhjal vee elemendist arenesid Päikese mõjul elusolevused, seejärel madalamatest loomadest kõrgemad ning väitis, et maailm peab pärinema mingist ainest, mis on põhilisem kui neli elementi.
Anaximenes väitis aga jällegi, et algelement on õhk või udu.
Ühegi puhul neist mõtlejaist pole niivõrd oluline mitte teooria ise, vaid nende üldine lähenemisviis. Kuigi pidasid egiptlased ja babüloonlased vett algelemendiks, seletasid nad neid usu läbi. Mileeslased seevastu pakkusid maailma algete küsimusele vastuseid mõtlemise abil põhjendades ega piirdunud üleloomulike seletustega.[8]
Joonia koolkonna esindajaile näis, et kõik peab olema tekkinud ühest ja samast algelemendist. Enamik kosmolooge arvas, et kuigi aine võib muutuda ühest vormist teise jääb ta oma põhiolemuselt samaks, kuigi nad ei nõustu, mis see ühine osa on.[9]
Mileetose koolkonna filosoofilistes vaadetes sisaldub veel mütoloogia elemente.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Antiikfilosoofia
- Filosoofia mõisteid
- Filosoofiliste teoste loend
- Filosoofia valdkonnad
- Joonia koolkond
- Philosophia
- Ürgalge
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Elmar Salumaa (1992). Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK Konistooriumi Kirjastus- ja Infoosakond. Lk 13.
- ↑ Esa Saarinen (2004). Filosoofia!. Kirjastus Hermes OÜ.
- ↑ Edmund Jacoby (2003). 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani. Tallinn. Lk 11.
- ↑ Esa Saarinen (2004). Filosoofia!. Kirjastus Hermes OÜ. Lk 181. ISBN 951-0-29308-3.
- ↑ "Mileetos". Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ Esa Saarinen (2004). Filosoofia!. Kirjastus Hermes. Lk 164. ISBN 951-0-29308-3.
- ↑ Esa Saarinen (2004). Filosoofia! (Eesti keel). Kirjastus Hermes OÜ. Lk 27. ISBN 951-0-29308-3.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Peter J. King (2008). Maria Kleimann (toim). Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö (eesti keel). ERSEN. Lk 14. ISBN 978-9949-12-554-8.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Byan Magee (2000). Filosoofia Lugu. Varrak.
- ↑ "Eesti Entsüklopeedia". 180. Vaadatud 18.11.2017.
/NENE5_page_0194.jpg){kind=link}
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- R. Laurenti. Introduzione a Talete Anassimandro Anassimene, Roma-Bari 1971, 2. trükk 1986.