Mimees
|
See artikkel räägib filosoofia ja kunstiteooria mõistest; bioloogilise kaitsekohastumise tüübist vaata artiklit Mimees (bioloogia) |
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil kirjeldatakse nt õppimist, kultuuri, loomingut, iha jpm.
Mimeesi on käsitlenud antiikfilosoofidest nt Platon ja Aristoteles, tänapäeval nt René Girard, Walter Benjamin jt. Mimees on oluline mõiste kunstiteooria jaoks, kuivõrd kunstiteosed enamasti väljendavad midagi sekundaarses meediumis, st jäljendavad. Platon kritiseeris kujutavaid ja kirjutavaid kunstnikke selle pärast, et nemad pelgalt jäljendavad tegelikkust. Eriti tähtis on mimeesi mõiste teatriteaduse jaoks, kuna mimeesist räägiti traditsiooniliselt just antiikteatri kontekstis.
Platon mõistab mimeesi ontoloogiliselt kui ideede ja tegelikkuse suhet, kus tegelikkus on ideede jäljenduslik koopia, mis ei küündi kvaliteedi poolest ideede tasemele. Idee on seda jäljendava tegelikkuse jaoks paradigma.
Mimeesi paarismõisteks on diegees.