Mullutu laht
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mullutu laht on laht, mis asub Saaremaal Kaarma ja Kärla vallas, Mullutu, Mändjala, Kogula ja Vennati küla ning Nasva aleviku juures. Mullutu moodustab Vägara ehk Väike Mullutu lahe (ka Kiisajärv) ja Kellamäe lahe ehk Suurlahega koos Mullutu-Suurlahe.
Mullutu laht on enam liigestunud kaldajoonega kui Suurlaht. Põhjaosas on viis väikest laidu, millest suurimat, nn Rombirahu, kasutatakse heinamaana. Ida poolt ulatub järve suur poolsaar Hidre nukk. Mullutu laht on väga madal. Eriti madal on lahe põhjaosa, mis on kõigest 0,2–0,3 meetrit sügav. Ainult Nasva jõe suudmest loodes on sügavus ligikaudu 1,7 meetrit. Mullutu lahe kaldad on madalad ning roogu kasvanud. Lahe lõunaosas lasub viirsavil umbes 1,7 meetri paksune liivakiht, mudakiht aga on õhuke, ligikaudu 0,4 m. Ainult lahe lääneosas on mudakihi paksus üle meetri.
Mullutu lahe pindala on 412,7 ha, kaldajoone pikkus on 19 530 meetrit ja suurim sügavus on 1,7 m.[1]
Elustik
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu Mullutu-Suurlahe tugevale ühendusele merega on kalastik liigirikas ja rohke. Leidub ahvenat, haugi, särge, roosärge, linaskit, kokre, kiiska, teibi, säinast, viidikat, rünti, lutsu ja angerjat. Lahestik on merekaladele eeskätt kudemis- ja turgutuspaigaks.
Taimestik on lahestikus rohke, eriti lahe põhjaosas. 1954. aastal leiti sealt 15 liiki makrofüüte. Mullutule on omapärane rohke pilliroog, mis kasvab tihedalt koos ja mida võib näha Kurgu ümbruses suurte kõrgusteni ulatumas. Linaskite maimud panustavad taimestiku vohangule, sest hävitavad taimedest toituvaid putukaid, kes muidu hoiaksid floorat kontrolli all.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Mullutu laht (Suur Mullutu laht) - KALAPEEDIA". www.kalapeedia.ee. Vaadatud 18. mail 2023.