Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Nette Peit

Allikas: Vikipeedia
Nette Peit
Nette Peit (2023)
Isikuandmed
Kodakondsus Eesti
Sünniaeg 27. märts 1992 (32-aastane)
Sünnikoht Valjala
Kasv 177 cm
Hüpe 310 cm
Blokk 295 cm
Klubiandmed
Positsioon nurgaründaja
Koduklubi Eesti TalTech
Särginumber 13
Klubikarjäär
2008–2011 Eesti Audentese SG/NK
2011–2013 Eesti Viljandi Metall
2013–2014 Eesti Kohila VK
2014–2015 Rootsi Lindesberg Volley
2015–2016 Prantsusmaa US Villejuif
2016–2017 Rootsi Lindesberg Volley
2017–2018 Šveits Volley Köniz
2018–2019 Soome LP Kangasala
2019–2020 Soome Salo Viesti
2020–2021 Eesti TalTech/Tradehouse
2021–2023 Prantsusmaa Quimper Volley 29
2023– Eesti TalTech
Koondisekarjäär
2007–2009 Eesti noortekoondised
2013– Eesti võrkpallikoondis
Uuendatud seisuga: 11.10.2023

Nette Peit (sündinud 27. märtsil 1992 Valjalas) on eesti võrkpallur.

Nette Peit on õppinud aastatel 1999–2008 Valjala Põhikoolis ja 2008–2011 Audentese Spordigümnaasiumis ning Tallinna Teeninduskoolis kondiitri erialal.[1]

Ta on alates 2013. aastast kuulunud Eesti naiste võrkpallikoondisse ja 2023/2024. hooajast mängib ta Eesti meistriliiga klubis TalTech.[2]

Sportlaskarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteklassid

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteklassides sportis Nette Peit Saaremaa Spordikoolis, kus tema treenerid olid Sinaida Sillart ja Ene Kask. Võistkonnaga osaleti omavanuste Eesti karika- ja meistrivõistlustel ning saadi ka medaleid.[3]

Ta kuulus aastatel 2007–2009 Eesti omavanuste noortekoondisse, kelle vanemtreener oli Merle Keerutaja.[4] Koondisega osaleti omavanuste Balti matšil, kus võideti kuld- (2007) ja kaks hõbemedalit (2008, 2009).[5]

Eesti võrkpallikoondis

[muuda | muuda lähteteksti]

Nette Peit kutsuti Eesti naiste võrkpallikoondisse 2013. aastal ning kuulus koosseisu samal aastal sõpruskohtumistes Salo Viesti naiskonnaga.[6] Koondise eredaim saavutus on olnud 2019. aastal koondise ajaloos esimest korda pääsu tagamine Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.[7] Peit on osalenud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kahel korral (2019 ja 2023), mõlemal korral saadi 23. koht.[8][9] Ta on mänginud mitmel turniiril Euroopa Hõbeliigas ning kuulus ka 2023. aastal Hõbeliiga võitnud naiskonda.[10]

Klubivõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

Hooaegadel 2008/09–2010/11 esindas Peit Eesti meistriliiga tasemel oma kooli esindusklubi Noortekoondis/Audentese SK.[11] Naiskonnaga oldi nendel hooaegadel nii Eesti meistriliigas kui ka Eesti karikavõistlustel tagumises pooles ning medaleid ei võidetud.

Hooajaks 2011/12 liitus ta Viljandi Metalliga ning esindas naiskonda kaks hooaega. Naiskonnaga võideti mõlemal hooajal Eesti karika- ja meistrivõistlused.[12] Lisaks osales naiskond mõlemal hooajal Soome meistriliigas, kus oldi liigas tagumises pooles.

Hooajal 2013/14 mängis Peit Kohila võrkpalliklubis, kellega valitseti kõiki liigasid, kus osaleti. Võideti Eesti karika- ja meistrivõistlused ning Balti liiga.[13][14][15]

Hooajaks 2014/15 sõlmis Peit oma esimese välislepingu ning läks mängima Rootsi meistriliigaklubisse Lindesberg Volley. Rootsi karikavõistlustel saadi teine koht ning Rootsi meistrivõistlustel kolmas koht. Nette oli naiskonna üks põhimängijaid ja sai palju mänguaega, kuid soovis uueks hooajaks liikuda edasi tugevamasse ja ühtlasemasse liigasse.[16]

Hooaja 2015/16 eel liitus Peit Soome meistriliiga uustulnuka Tampere Mestoga, kuid mängida ta seal ei saanudki ning naasis peagi Kohila võrkpalliklubisse. Novembri lõpus siirdus ta Prantsusmaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse Union Sportive de Villejuif.[17] Naiskond sai Prantsusmaa teises liigas teise koha, millega tõusti uueks hooajaks Prantsusmaa esiliigasse.

Hooajal 2016/17 mängis ta Rootsi meistriliigaklubis Lindesberg Volley.[18] Rootsi karikavõistlustel jäädi pidama poolfinaali ning Rootsi meistrivõistlustel saadi neljas koht.[19] Peit oli liigas põhiturniiri parim servija (0,78 ässa geimi kohta) ning oli ka üks naiskonna peamisi ründajaid.[20]

Hooajal 2017/18 mängis ta Šveitsi meistriliigaklubis Volley Köniz.[21] Klubi lõpetas Šveitsi meistriliiga põhiturniiri seitsmendana, kuid Šveitsi võrkpalliföderatsioon karistas klubi maksurikkumiste tõttu ja play-offi mängima neid ei lastud. Seejärel vahetas Peit klubi ning mängis play-offi Šveitsi meistriliigaklubi Volley Lugano naiskonnas, kellega saadi kuues koht.[22]

Hooajaks 2018/19 siirdus ta Soome meistriliigaklubisse LP Kangasala.[23] Soome karikavõistlustel langeti konkurentsist veerandfinaalis.[24] Klubiga osaleti tugevuselt kolmandas eurosarjas, CEV Challenge Cupil, kus langeti konkurentsist 1/16 finaalis.[25] Soome meistriliiga põhiturniir lõpetati kolmandal kohal, kuid kaotati veerandfinaalis Orivee Ponnistusele ning saadi liigas viies koht.[26][27] Peit oli naiskonna üks põhiründajaid ning valiti ka meistriliiga oktoobri parimaks mängijaks.[28]

Hooajaks 2019/20 liitus ta Soome valitseva meistri Salo Viestiga, kus mängis samal hooajal ka Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Anu Ennok.[29] Jõuti Soome karikafinaali, kus mäng läks otsustavasse viiendasse geimi. Salol oli kasutada matšpall, mida ei realiseeritud ja lõpuks kaotati geim 15:17 ning sellega ka mäng.[30] CEV Meistrite liiga alagrupiturniiril võitu kirja ei saadud ning lõpetati alagrupis viimasel kohal ja play-offi ei pääsetud. Soome meistriliiga põhiturniir lõpetati viiendana, kuid play-offe koroonapandeemia tõttu ei mängitud ning sellega jäid liigas kohad välja mängimata.[31]

Hooajal 2020/21 mängis Peit taas Eestis ning esindas Eesti rahvusnaiskonna baasklubi TalTech/Tradehouse.[32] Naiskonnaga domineeriti kõikides osaletud võistlustel ning võideti Eesti karika- ja meistrivõistlused ning Balti liiga.[33][34] Peit oli üks naiskonna põhinurgaründajatest ning valiti ka Eesti meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.[35]

Hooaegadel 2021/22 ja 2022/23 mängis ta Prantsusmaa esiliiga naiskonnas Quimper Volley 29.[36] Esimesel hooajal osaleti Prantsusmaa karikavõistlustel, kus langeti välja teises eelringis. Prantsusmaa esiliigas saadi B-alagrupis neljas koht ning siirduti väljalangemismängudele.[37] Kokkuvõttes jäi klubi liigas üheksandale kohale.[38] Teisel hooajal (2022/23) saadi küll A-alagrupis kolmas koht, kuid play-off ringis tehti hea tulemus ning võideti Prantsusmaa esiliiga. Sellega tõusis klubi järgmiseks hooajaks Prantsusmaa meistriliigasse.[39] Esimesel hooajal oli Peit üks naiskonna põhinurgaründajaid, kuid teisel hooajal tuli mänguaja saamiseks rohkem võidelda ning tihti tuli täita vahetusmängija rolli.

Saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Balti liiga

Riikide meistrivõistlused

Välismaa esiliigad

Riikide karikavõistlused

Individuaalsed auhinnad

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanem õde Eliisa Peit on samuti võrkpallur.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Nette Peit Kaja : Valjala valla infoleht, nr. 113 lk 6, 01.03.2017.
  2. ↑ Naiskonnaga liitub sel hooajal Nette Peit! TalTech Volleyball Instagram, 28.09.2023.
  3. ↑ Nette Peit Sporditulemused (vaadatud 23.07.2023).
  4. ↑ Tüdrukud 92 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 23.07.2023).
  5. ↑ Noorte Balti matšilt kaks esikohta ja kaks hõbedat Eesti Päevaleht Sport, 29.10.2007.
  6. ↑ Koondis 2013 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2023).
  7. ↑ Liis Kullerkann: ka teises geimis oli sees tunne, et tuleb ära ERR Sport, 09.01.2019.
  8. ↑ EuroVolley 2019 final standing CEV arhiiv (vaadatud 29.05.2023).
  9. ↑ Rahvusnaiskonna peatreener Orefice: kõik juhtub põhjusega ERR, 15.08.2023.
  10. ↑ Anu Säärits: Peit: see on meile väga tähtis saavutus ERR Sport, 27.06.2023.
  11. ↑ Naiskonna registreerimisleht 2008/09 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2023).
  12. ↑ Nette Peit: publikul oli ka põnevam, et me 3:0 ei võitnud ERR Sport arhiiv, 09.12.2012.
  13. ↑ Kohila võrkpalliklubi on Eesti karikavõitja Maaleht, 14.01.2014.
  14. ↑ Naiste Balti Liiga võitis Kohila VK Delfi Sport, 23.03.2014.
  15. ↑ Kohila naiskond kindlustas 3:0 võiduga Eesti meistritiitli Delfi Sport, 26.04.2014.
  16. ↑ Alver Kivi: Võrkpallur Nette Peit siirdub Soome kõrgliigasse Saarte Hääl Sport arhiiv, 13.08.2015.
  17. ↑ Alver Kivi: Nette Peit hakkab mängima Prantsusmaal Saarte Hääl Sport arhiiv, 24.11.2015.
  18. ↑ Nette is coming back! Lindesberg Volley, 04.05.2016.
  19. ↑ Nette Peit ja Lindesberg kaotasid ka pronksiseeria teise tulise duelli ERR Sport arhiiv, 24.04.2017.
  20. ↑ Nette Peit pälvis Rootsi meistriliiga põhiturniiri servikuninganna tiitli ERR Sport arhiiv, 13.03.2017.
  21. ↑ Alver Kivi: Nette Peit hakkab mängima Šveitsi liigas Saarte Hääl Sport arhiiv, 22.08.2017.
  22. ↑ Anu Säärits: Nette Peit pidi klubi makseraskuste tõttu naiskonda vahetama ERR Sport arhiiv, 01.05.2018.
  23. ↑ Alver Kivi: Õed Peitid hakkavad mängima Soomes Saarte Hääl Sport, 18.09.2018.
  24. ↑ Nädal piiri taga: karikasarjad tõid eestlastele nii edu kui pettumust Delfi Sport, 17.12.2018.
  25. ↑ Venno ja Galatasaray pääsesid edasi, teised eestlased langesid välja ERR Sport, 05.12.2018.
  26. ↑ Nädal piiri taga: Kreek tegi Prantsusmaal silmapaistva mängu ERR Sport, 04.03.2019.
  27. ↑ Nädal piiri taga: Venno tuli Türgi karikavõistlustel hõbedale ERR Sport, 18.03.2019.
  28. ↑ Karl Rinaldo: Soome liiga kuu parimaks mängijaks valiti Nette Peit Võrkpall24, 02.11.2018.
  29. ↑ Karl Rinaldo: Karjääris samm edasi: Nette Peit sõlmis lepingu eestlastele tuttava klubiga Võrkpall24, 29.04.2019.
  30. ↑ Reijo Mälton: Salo jättis matšpalli realiseerimata ja sai Soome karikavõistluste finaalis dramaatilise kaotuse Võrkpall24, 18.01.2020.
  31. ↑ Nädal piiri taga: Kreekas säranud Miilenilt 29 punkti ERR Sport, 09.03.2020.
  32. ↑ Karl Rinaldo: Nette Peit tegi Tallinna turniiril unustamatu serviseeria ja TalTech/Tradehouse teenis kulla Võrkpall24, 13.09.2020.
  33. ↑ Võrkpalli naiste karikavõitjaks tuli taaskord TalTech/Tradehouse ERR Sport, 22.01.2021.
  34. ↑ Balti liiga finaal: TalTech/Tradehouse vahetas eelmise aasta hõbeda kulla vastu Eesti Võrkpalli Liit, 28.02.2021.
  35. ↑ Karl Rinaldo: Selgus naiste meistriliiga sümboolne koosseis[alaline kõdulink] Võrkpall24, 11.04.2021.
  36. ↑ Kertu Laak: Nette Peit siirdub Prantsusmaa esiliigasse Võrkpall24, 16.08.2021.
  37. ↑ Eestlaste omavahelises vastasseisus jäi peale Robert Tähe koduklubi ERR Sport, 22.02.2022.
  38. ↑ Johannes Vedru: Mänguks Luksemburgiga valmistuv Peit karjäärist Prantsusmaal: liidriroll sobib ERR Sport, 21.06.2022.
  39. ↑ Juhkamile Tšehhis pronks, Peit aitas Prantsusmaal koduklubi kõrgliigasse ERR Sport, 02.05.2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Koondise koosseisud
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nette_Peit&oldid=6674178"