Nitraadid

Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist: metalli katioonist ja nitraatioonist (NO₃^-). Keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed.

Lähtehape

HNO₃ ehk lämmastikhape (hape) – tugev hape.

Näited

NaNO₃ ehk salpeeter – väetis, kasutatakse ka lõhkekehades.

Nitraatide mõju veekeskkonnale

Mageveekogudes ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord suureneda piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa kalu. Ehkki nitraadid on vähem mürgised kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsüsteemi ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamasti on vee suurenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest.

Nitraatide liigne sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja kui toitained (nt kaalium, fosfaat ja nitraat) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega veeõitseng. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi ökosüsteemis, kus muutunud keskkonnas saavad eelise teised organismirühmad, mis varem ei domineerinud.

Täielikult lahustunud nitraatide osakeste sisaldust vees kasutatakse laialdaselt veekvaliteedi indikaatorina.