Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814. Selle allkirjastamise päev, 17. mai, on Norra rahvuspüha.
Asutava kogu kutsus kokku Taani kroonprints Christian Frederik (tulevane Taani kuningas Christian VIII) pärast seda, kui Prantsusmaa liitlasena sõja kaotanud Taani oli sunnitud Norra Rootsile loovutama. Põhiseadus taheti vastu võtta enne Rootsi vägede oodatavat rünnakut.
Eidsvollis 10. aprillist kuni 20. maini 1814 toimunud koosolekul osales 112 esindajat kogu Norrast, välja arvatud maa põhjaosast, kust ajapuuduse ja pikkade vahemaade tõttu esindajaid ei jõutud valida. 12. aprillil 1814 valiti 15-liikmeline põhiseaduskomitee, kellele anti ülesanne põhiseaduse eelnõu välja töötada.
Põhiseaduse koostamisel olid inspiratsiooniallikaks valgustusideed. Eeskuju võeti nii 1776. aasta Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioonist kui ka seejärel koostatud Ameerika Ühendriikide konstitutsioonist ning Prantsuse revolutsiooni järgsest Prantsusmaa põhiseadusest. Norra põhiseadust peeti tollal üheks maailma demokraatlikumaks põhiseaduseks. Hääleõiguse omamimiseks kehtestati tolle aja kohta suhteliselt madal varanduslik tsensus, mille tagajärjel umbes pooled norra mehed said hääleõiguse. Täidesaatva võimu pea oli kuningas. Siiani kehtib paragrahv, mille järgi peavad lisaks kuningale ka vähemalt pooled valitsuse liikmed kuuluma riigikirikusse.
Põhiseaduse allkirjastamise päeval valis asutav kogu Christian Frederiki Norra kuningaks. Pärast suvel 1814 peetud lühikest sõda Rootsiga oli kuningas aga 10. oktoobril sunnitud troonist loobuma, kuid enne seda õnnestus tal Rootsi kuningaga saavutada kokkulepe, et Norra säilitab oma põhiseaduse. Sellesse tehti 4. novembril üksnes Rootsiga personaaluniooni sõlmimiseks vajalikud muudatused. (Need kaotati 1905. aastal, kui Norra iseseisvaks sai.) Ka Rootsi kuninga Karl XIII valisid seejärel Norra kuningaks (Karl II nime all) rahva esindajad.
Et tollal kasutati Norras kirjakeelena taani keelt, on ka põhiseaduse tekst siiani enam-vähem tolleaegses taani keeles. Aastal 1903 kaasajastati veidi seaduse teksti, lähtudes vahepeal toimunud keeleuuendustest. Kõik hilisemad täiendused ja parandused on püütud teha samas keeles.
Algselt põhiseaduses olnud paragrahv, mis keelas juutidel riiki siseneda, kaotati 1851. aastal.
Aastal 1884 kehtestati parlamentaristlik kord, kuid põhiseaduse teksti ei muudetud.
Aastal 1898 said hääleõiguse kõik mehed ning aastal 1913 ka naised.
Suuremad muudatused põhiseaduse tekstis tehti alles 2007. aastal, kui ka parlamentarism sinna sisse kirjutati. Kaotati ka seaduste eraldi menetlemine alam- ja ülemkojas.
Aeg-ajalt tehakse Norras juttu põhiseaduse kaasajastamisest, kuid enamik norralasi on selle suhtes võrdlemisi konservatiivselt meelestatud. Norra on tõenäoliselt ainuke võõrkeelse põhiseadusega riik maailmas.