Olev Sau
Olev Sau (10. august 1929 Kaunispäe, Torgu vald – 20. september 2015) oli eesti helilooja ja luuletaja.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tema pere evakueeriti sügisel 1944 Sõrvest sõjategevuse tõttu ning üle Eesti rännanuna ja aega kaotanuna lõpetas ta alles 1950. aastal Vändra Keskkooli. Muusikahuviline Sau tegi Vändras kooliorkestrile seadeid ning sealelanud helilooja Mihkel Lüdigi soovitusel asus Sau õppima muusikat Tallinna.[1]
Ta lõpetas 1954 laulu erialal Tallinna Muusikakooli Aleksander Arderi klassis, 1960 koorijuhtimise erialal Jüri Variste klassis ja 1967 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heino Elleri klassis.
Oli 1951–1961 Riikliku Akadeemilise Meeskoori laulja, 1961–1971 Tallinna Muusikakooli ning 1965–1971 Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateoreetiliste ainete õpetaja ja 1971–1986 Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud.
Juhtis 1960–1969 mitut koori (Tallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemilist Meeskoori, segakoori Laulik).
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ta kirjutas ka luuletusi. Ta pidas oma olulisemaks inspiratsiooniallikaks sünnikohta Sõrve poolsaart[2]
Sümfooniline ja vokaalsümfooniline muusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Sümfooniline allegro 1967
- Koolipäev 1967, kantaat poistekoorile ja sümfooniaorkestrile (Helgi Muller) (6 osa)
- Kodumaa 1967, kooripoeem naiskoorile ja keelpilliorkestrile (Hando Runnel, Tõnis Lehtmets)
- Tuuled 1969, kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Olev Sau)
- Tagasituleku tee 1976, koorisüit naiskoorile ja kammerorkestrile (Mart Raud)
- Laul punastest küttidest 1977, kantaat-oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Hugo Angervaks)
- Alistamatus 1984, kantaat baritonile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (Jaan Kaplinski) (7 osa)
- Väike reekviem 1975
Instrumentaal-kammermuusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Keelpillikvartett nr. 1 1965
- Prelüüdid ja fuugad, I vihik klaverile 1968
- Tuubasonatiin 1969 (tuuba ja klaver)
- Klaverisonatiin 1970
- Keelpillikvartett nr. 2 1970
- Keelpillikvartett nr.3 1972
- Metsasarvesonaat 1977
- Prelüüd ja fuuga orelile 1978
- Eesti rahvaviisi töötlus flöödile 1992
- Flöödisonatiin 1992
- 24 2-häälset fugetti klaverile 1995
- Hommik rannas puhkpillikvintetile
Vokaal-kammermuusika
[muuda | muuda lähteteksti]- Jään sinu juurde 1959, häälele ja klaverile (Juhan Sütiste)
- Keset suve 1961, 3 laulu häälele ja klaverile (Marie Under, Kersti Merilaas, Salme Lepik)
- Üks tüdruk 1965, häälele ja klaverile (Aleksander Suuman)
- Õhtulaul 1966 häälele ja klaverile (Viivi Luik)
- Hoida sind 1968 (Leili Andre)
- Galerii 1970, 3 laulu häälele ja klaverile (Kalju Kangur)
- Kaaren Valjala lossimäel 1972, häälele ja klaverile (Ain Kaalep)
- Vändra valss 1972 sopranile ja naisansamblile (Elle Are)
- Kui ma veel väikseke olin 1973, häälele ja klaverile (Hando Runnel)
- Kongilaulud 1973, häälele ja klaverile (E. Sinervo)
- Roos 1973, häälele ja klaverile (Minni Nurme)
- Kahekesi (3 armastuslaulu) 1976 (Artur Alliksaar)
- Introduktsioon ja aaria 1977 häälele ja keelpillikvartetile (Homeros)
- 3 laulu Artur Alliksaare tekstidele 1980, häälele ja klaverile
- Kujutelm 1980, häälele ja klaverile (Marie Under)
- Suudlus laubal 1983 (I. Tael)
- Laululind 1984, häälele ja klaverile (Marie Under)
- Üheskoos 1984, hääheskoos 1984, häälele ja Under)
- Sa võid uskuda mind 1987, häälele ja klaverile (Kai-Mai Olbri)
- Laul kaduvusest 1988, häälele ja orelile (Jorge Marique)
- Vokaliis 1988, häälele ja orelile
- Jõulurõõm 1993 baritonile ja sopranile (Kalju Lepik)
- Et sind nii armastan 1994 (Häälele ja orelile (Valmar Adams)
- Oh, noorusaeg 1995 vokaalduetile ja klaverile (Olev Sau)
- Kanarbik 1998, häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
Koorilaulud
[muuda | muuda lähteteksti]Naiskoorilaulud
[muuda | muuda lähteteksti]- 3 miniatüüri 1959 (Juhan Liiv)
- Esimene samm 1961 (Vladimir Beekman)
- Lumehelbed 1961 (Helvi Jürisson)
- Laul möödunud suvest 1961 (Johannes Semper)
- Kassari õhtud I 1961 (Ellen Niit)
- Kui kanarbik nutab 1964 (Helgi Muller)
- Sügise etüüdid 1965 (Aleksander Suuman)
- Pühajärve pildid 1965 (Aleksander Suuman)
- Sügishetked 1966 (Viivi Luik)
- Kiigelaul 1966 (rahvaluule)
- Sügishetked 1966
- Langevate lehtede laul 1966 (Minni Nurme)
- Nende lippude all 1966 (Viivi Luik)
- Paepealne maa 1967 (Ellen Niit)
- Tuulemaa 1967 (Hando Runnel)
- Südasuvel 1967 (Tõnis Lehtmets)
- Meie varjud 1968 (Jaan Kaplinski)
- Öö 1969 (A. Maripuu)
- Kevade põgenemine 1969 (Juhan Liiv)
- Aastaajad 1970 (Kalju Kangur)
- Kosjad kaselatvu jäid 1971 (S. Lorents)
- Unelaul 1971 (Helgi Muller)
- Et teaksin 1972 (Helgi Muller)
- Kassari õhtud II 1972 (Ellen Niit)
- Hallitanud poiss 1974 (rahvaluule)
- Laul Leninist ja rahust 1975 (N. Hikmet)
- Pihlapuu 1982 (L. Puusepp)
- Õed 1982 (Marie Under)
- 3 laulu balti-saksa luuletajate tekstidele 1994 (Schwabe, Oldekop, Tiesehausen)
- Sookailude maa 1995 (Kalju Lepik)
- Miniatuurid 1998 (3 osa) (Kalju Lepik)
- Ing ja Bodensee 1998 (Henrik Visnapuu)
- Jaanipäev 1999 (kitarriga) (Leida Rahula)
- Underiana 1999, naiskooritsükkel (13 osa)
- Segakoorilaulud
- Kaluri hällilaul 1960 (Minni Nurme)
- Tahtsin laulda 1960 (rahvaluule)
- Jälle kevad 1961 (Karl Eduard Sööt)
- Päikesemaa lapsed 1963 (Mats Traat)
- Laulud kodust 1965, tsükkel
- Õ 1966 (Viivi Luik)
- Rahu hind 1966 (N. Klaas)
- Lõikuse laul 1966 (rahvaluule)
- Üks küks 1967 (Hando Runnel)
- Rannalaulud 1967 (Viivi Luik)
- Kas sõda unub aastatega 1968, süit (Rudolf Rimmel)
- Kesk nurmi mu kodu 1970 (Mats Traat)
- Rand 1973 (Ellen Niit)
- Avalaul 1974 (Mart Raud)
- Ma sinno hoiassi 1974 (S. Salo)
- Kaluri laul 1974 (Marie Under)
- Laul eilsest ja tänasest päevast 1975 (Harald Suislepp)
- Aeg viib meilt päevi 1978 (Ellen Niit)
- Õeke 1978 (Juhan Liiv)
- Kevad 1978 (Henrik Visnapuu)
- Kaks lõbusat silma 1978 (Ellen Niit)
- Sellel suvel 1979 (Katre Ligi)
- 3 visiooni 1983 (E. Sepp)
- Võõrsil 1983 (Marie Under)
- Kuue koon endale koduse 1983 (Manivald Kesamaa)
- Ood maanaisele 1985 (Olev Põldoja)
- Me tuleme 1989 (A. Usin)
- Jeremia nutulaul nr. 3 1991
- Jeremia nutulaul nr. 5 1991
- Saalomoni ülemlaul nr. 1 1991
- Saalomoni ülemlaul nr. 7 1991
- Aeg 1992 (Koguja raamat)
- Ave Maria 1993
- Laul Sõrvemaast 1993, koorikantaat (O. Sau, L. Rahula)
- Jõuluöö 1993 (M. Juuram)
- Väike missa 1994, segakoorile ja orelile (5 osa)
- Jõulud on käes 1994 (Olev Sau)
- Tihane 1998 (Juhan Liiv)
- Männimets 1998 (Juhan Liiv)
- Jõululaul 1998 (Olev Sau)
- Laulikutele 1998 (Juhan Liiv)
- Kontsert segakoorile 1998 (Juhan Liiv) (11 osa)
Meeskoorilaulud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaks kalameest 1956 (meeskvartett) (Ralf Parve)
- Hällilaul (Lydia Koidula)
- Saare rand 1957 (Minni Nurme)
- Saaremaale 1961 (Milvi Seping)
- Legend Taevaskojast 1962, ballaad (Minni Nurme)
- Vaarisa 1963 (Mats Traat)
- Siit läksid ükskord teele mehed 1966 (Arvi Siig)
- Lahkumisvalu 1964 (Ellen Niit)
- Lõikuse laul 1965 (rahvaluule)
- Üks tüdruk läks l„ks korjama 1966 (Aleksander Suuman)
- Kentsakad laulud 1967 (rahvaluule)
- Minu maa 1968 (E. Sepp)
- Tagasitulek 1968 (Ly Seppel)
- Vanalinna süit 1968 (Nikolai Baturin)
- Toompea trepp 1968 (Ellen Niit)
- Rahvad laulavad Leninist 1968, meeskoorisüit (J. Barbarys, N. Hikmet, B. Brecht. P. Neruda. V. Majakovski)
- Rõõm sest kevadest on 1968 (Jaan Kaplinski)
- Mu rõõmumaa 1971 (Hando Runnel)
- Kodu rajamas 1972 (Leili Andre)
- Leelo leidmine 1972 (Leili Andre)
- Kalurite laulud 1973 (rahvaluule) (5 osa)
- Põline töömees oli mu isa 1978 (Juhan Sütiste)
- Üksainus maa 1979 (Jaan Kaplinski)
- Traktoristi laulud 1980 (Tõnis Lehtmets)
- Merel ujuvad pärjad 1981, klaveri saatega (Rudolf Rimmel)
- Toost 1983 (Kalju Kangur)
- Laul 1987 (Harri Kingo)
- Tule, öö pimedus 1987 (Juhan Liiv)
- Isamaast ikka 1988 (Lydia Koidula)
- Kaugelt koju tulles 1988 (Lydia Koidula)
- Eesti keel 1990 (Agu Sisask)
- Ood 1990 (Fr. R. Faehlmann)
- Me laulame 1990 (Kalju Lepik)
- Tuhamäed 1990 (Olev Sau)
- Mu kodumaa 1990 (Kalju Lepik)
- Mõtted Kurgjal 1991(Olev Sau)
- Aeg tuli 1991 (Olev Sau)
- Taaveti laul nr. 13 1991
- Taaveti laul nr. 83 1991
- Valusad viisid 1996 (Kalju Lepik)
- Inimese teekond 1996 (Kalju Lepik)
- Abyssus abyssum 1996
- Sentimentaalne laul 1996 (Kalju Lepik)
- Inimese teekond 1996
Lastekoorilaulud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kadaka Kai 1967 (rahvaluule)
- Sõrve poole 1967 (rahvaluule)
- Tule meile 1967 (rahvaluule)
- Tahan kosmonaudiks saada 1969 (Heljo Mänd)
- Lustakas laul 1969 (Heljo Mänd)
- Mere muinasjutt 1969 (Vladimir Beekman)
- Tingel-tangel 1970 (Heljo Mänd)
- Jorrupõrnikas 1970 (Heljo Mänd)
- Tahmapugu 1974 (Juhan Smuul)
- Laul Leninist 1975 (klaveri saatega) (Johannes Barbarus)
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://kultuur.err.ee/300952/helilooja-olev-sau-tahistab-85-sunnipaeva Priit Kuusk. "Helilooja Olev Sau tähistab 85. sünnipäeva". ERP uudised, 10. august 2014
- ↑ http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=51&artid=14565&sec=13
- ↑ http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=84&lang=est&action=view&method=biograafia (vaadatud 13.05.2015)