Oopium

Oopiumipõld Harwelli külas Oxfordshire maakonnas

Alexis-Joseph Mazerolle, "L'opium" (1859)

Oopium (lad < kr opion 'magunamahl'; vanemas eestikeelses kirjanduses ka laudanum, mekoonium) on unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl.

Euroopa farmakopöa järgi on droogiks tooroopium (Opium crudum) – magunaliste sugukonna taimeliigi unimaguna varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl, mis kogutakse kokku ja rullitakse kas pallikesteks (oopiumikummi) või peenestatakse pulbriks (jahvatatud oopium). (Raal, 418:2010b)

Tooroopium peaks sisaldama vähemalt 10% morfiini ja kodeiini vähemalt 0,1%.

Oopiumist toodetavat heroiini tarvitatake peamiselt narkootikumina. (Raal, 419:2010b)

Oopiumi tarvitamine tekitab väikeste koguste puhul algul ärritust, hiljem mõjub rahustavalt, valu vaigistavalt ja uinutavalt. Oopiumi korduv tarvitamine tekitab ravimisõltuvuse. Oopium ja selle valu vaigistavad alkaloidid on narkootikumid ja nendest valmistatud ravimite üle peetakse eriarvestust.

Oopium on lähtematerjaliks poolsünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile.

Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks.

2007. aastal toodeti 93% maailmaturule jõudnud oopiumist ÜRO andmetel Afganistanis, eriti selle edelaosas. Pool Afganistani oopiumist pärines omakorda Helmandi provintsist.

1990. aastatel pärines enamik oopiumitoodangust Birmast.

Vaata ka

• Oopiumisõjad
• Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis

Kirjandus

• Ain Raal, "Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele", lk 417-419, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 548–549, 2010b