Poorsus

Kahe fluorestseeruva värvaine edasikandumine ja segunemine poorses kolmemõõtmelises keskkonnas. Läbimõõduga 16 mm helmeste murdumisnäitaja on sama mis ümbritseval veel, muutes keskkonna läbipaistvaks ja võimaldades tasandilise laserkiire valguses värvaine liikumist ja segunemist poorses keskkonnas visualiseerida. Mihkel Kree foto

Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu. Mõiste on kasutusel peamiselt keraamikas, farmaatsias, metallurgias, maa- ja ehitusteaduses.

Poorsust iseloomustab poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p=(v/V)*100%

Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel.

Kivimite poorsust iseloomustatakse järgmiste näitajate kaudu:

1. üldine poorsus P, mis iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides;
2. poorsustegur K – poorsusteguriks nimetatakse pooride ruumala suhet mineraalskeleti ruumalasse.

Üldine poorsus ja poorsustegur on omavahel seotud. Teades ühte, on võimalik leida teine.

Tekkepõhjuste järgi jagatakse poorid primaarseteks (tekkinud kivimi moodustumise ajal) ja sekundaarseteks (tekkinud hiljem geoloogiliste protsesside käigus).

Poorsus on pinnase füüsikalis-mehaaniline tegur. Settekivimitest on suurim poorsus hästi sorteeritud ja hästi ümardatud teradega liivakividel. Sorteerituse halvenedes väheneb ka peaaegu proportsionaalselt setendi poorsus, sest väiksemad osakesed täidavad üsnagi efektiivselt suuremate vahele jääva ruumiosa. Samuti vähendab setendite poorsust tsementatsioon/autigeensete mineraalide kasvamine pooriruumis. Reeglina on magma ja moondekivimid ning ka karbonaadid väikese poorsusega, kuid samas on need massiivsed kivimid tihti lõhelised.

Välislingid

• LK 4, Ehitusmaterjalide poorsus