Pravda
|
See artikkel räägib Lenini asutatud lehest; 1908. aastast Trotski juhtimisel ilmunud lehe kohta vaata artiklit Pravda (1908) |
| Tüüp |
päevaleht tänapäeval nädalaleht |
|---|---|
| Väljaandja | ÜK(b)P Keskkomitee |
| Toimetaja |
Jossif Stalin Jakov Sverdlov Nikolai Buhharin |
| Asutatud | 1912 |
| Keel | Vene |
| Toimetus | Peterburi |
Pravda (vene keeles Правда – 'tõde') on Venemaal ilmuv ajaleht, minevikus NLKP Keskkomitee ja tänapäeval Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei häälekandja.
VSDT(b)P VI kongress, mis toimus Prahas, otsustas Vladimir Lenini algatusel asutada massilise leviku ja bolševistliku suunitlusega päevalehe. Ajalehe esimene number ilmus 5. mail (vkj 22. aprillil) 1912. Esialgu ei peetud Pravdat VSDT(b)P keskkomitee häälekandjaks. Selleks oli Venemaal keelatud ajaleht Sotsial-demokrat, mida trükiti välismaal ja toodi Venemaale ebaseaduslikult.
Enne seda, 1908. aastast 1912. aasta aprillini oli algul Lvivis ja hiljem Viinis ilmunud populaarne sotsiaaldemokraatlik ajaleht Pravda, mida toimetas Lev Trotski ja mille välistoimetust juhtis Adolf Joffe. Teise ajalehe ilmumine sama nimega tekitas vaidlusi ja näiteks Saksamaa sotsialistid pöördusid selles asjas isegi kohtusse, aga midagi sellest välja ei tulnud ja nimi Pravda jäi Lenini ajalehele. Ajalehe tiraaž oli 40 tuhat, mõnikord 60 tuhat eksemplari.
Kahe esimese ilmumisaasta jooksul sulges Venemaa keisririik Pravda 9 korral ja iga kord jätkas ajaleht ilmumist uue nime all. See kandis nimesid Rabotšaja pravda, Severnaja pravda, Pravda truda, Za pravdu, Proletarskaja pravda, Put pravdõ, Rabotši ja Trudovaja pravda. Viimase sulgemise järel 22. (vkj. 8. juulil) 1914 lakkas ajaleht paariks aastaks ilmumast.
Ajalehte hakati uuesti välja andma (5. vkj) 18. veebruaril 1917 pärast veebruarirevolutsiooni Venemaal. Esialgu oli ta VSDT(b)P Petrogradi komitee keskkomitee häälekandja ja selle tiraaž oli 85–90 tuhat eksemplari. Kuid pärast 18. (vkj. 5.) juulil toimunud valitsusvastaseid meeleavaldusi sulges Ajutine valitsus Pravda. Ajaleht jätkas sellegipoolest ilmumist uute nimede all, kandes järjest nimesid Listok Pravdõ, Proletari, Rabotši ja Rabotši put.
Alates oktoobrirevolutsioonist ilmus ajaleht endist nime Pravda kandes. Esimene number selle nimega ilmus 9. novembril (vkj. 27. oktoobril) 1917 juba VSDT(b)P Keskkomitee häälekandjana.
1918 likvideeriti Nõukogude Venemaal mittekommunistlik ajakirjandus. Sellega muutus Pravda kõige tähtsamaks ajaleheks kogu riigis ja ta tõrjus kõrvale isegi ülemnõukogu ajalehe Izvestija. Pravda esimese numbri ilmumise päev 5. mai kuulutati ajakirjanike päevaks.
Ajalehe tiraaž kasvas 1975. aastaks 10,6 miljoni eksemplarini. See oli seotud NLKP liikme kohustusega tellida partei väljaandeid. Pravdas ilmunud artiklid, hinnangud ja isegi följetonid olid praktiliselt käskudeks ja suunisteks, mille järgi korraldasid oma tegevust kõik parteiorganisatsioonid, õigupoolest kogu riik.
19. augustil 1991 sulges Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee enamiku ajalehtedest. Pravda oli nende 9 seas, mida ei suletud. Kuid komitee likvideeriti kiiresti. 22. augustil 1991 ilmus Pravda viimast korda NLKP Keskkomitee häälekandjana. Samal päeval peatas Boriss Jeltsin Pravda ilmumise, sest see väljaanne oli toetanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee tegevust. Ajaleht jätkas ilmumist sama aasta septembris "üldpoliitilise ajalehena".
Alates 1997. aasta aprillist on Pravda Venemaa Kommunistliku Partei häälekandja. Kuid kuni 2003. aastani ilmus Venemaal mitu Pravda-nimelist ajalehte ja alailma käisid kohtuvaidlused nime kasutamise õiguse üle.
Ajalehe tiraaž oli 2010. aasta juunis 100 300 eksemplari.