Puhja kihelkond
Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) oli kihelkond Tartumaa lääneosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.[1] Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.[2]
17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi- ja Tartu-poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja pool Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu viljakale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.[2]
19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.[3]
Aastatel 1922–1939 hakkasid kihelkonda kuukuma Kavilda, Konguta ja Ulila vald. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.
Puhja kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes kaheksa mõisat: üks kirikumõis, kolm rüütlimõisast peamõisat koos ühe kõrvalmõisaga, kaks riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel üks karjamõis.[1]
- Kavilda ehk Vana-Kavilda (Kawelecht ehk Alt-Kawelecht) riigimõis
- Pala ehk Palumõisa (Pallamois) Väike-Konguta kõrvalmõis
- Puhja (Pastorat Kawelecht, varem Pohja) kirikumõis
- Suure-Konguta (Schloß Kongota, ka Groß-Kongota) rüütlimõis
- Suure-Ulila, ka Ulila (Ullila) rüütlimõis
- Teedla (Thetlia) rüütlimõis
- Uue-Kavilda (Neu-Kawelecht) riigimõis
- Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
- Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis
Puhja kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond ala jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna Elva valla alale. Enne 2017. aasta haldusreformi jagunes kihelkonna endine ala peamiselt Puhja ja Konguta valla vahel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Puhja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 2,0 2,1 Ajalugu Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv. Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 265–267.