Raudrist

See artikkel räägib Saksamaa autasust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Raudrist (täpsustus)

---

Raudrist, II klass
(1914)

Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939. aastast Saksamaa autasu sõjaliste teenete ja lahingus üles näidatud vapruse eest aastatel 1813–1945.

Asutamine

Raudristi asutas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III 10. märtsil 1813.

Raudristil oli kaks klassi. Mõlema klassi Raudristid olid valmistatud mustast metallist, esiküljel puudus tekst. Risti tagaküljel oli hõbedane kuningakroon, selle all kuninga nime esitähed FW. Risti südamikus oli kolm tammelehte ja nende all aastaarv 1813.

Sõjaliste teenete eest antud Raudristil oli must lint valgete triipudega mõlemas servas. Mittesõjaliste teenete Raudristil oli valge lint mustade triipudega mõlemas servas.

I klassi Raudristi kanti ilma lindita vasakul pool rinnal. II klassi Raudristi puhul kanti nööpaugus vaid selle linti.

Raudristi Suurristil oli samasuguste värvidega pikk lint, mida kanti kaelas.

Kulmi lahingus osalenud Preisimaa liitlase Venemaa sõjaväelaste autasustamiseks asutati Kulmi Rist, mille kuju sarnaneb I klassi Raudristi omaga, kuid rist on ilma teksti ja kujutisteta.

26. juulil 1815 autasustas kindralfeldmarssal Gebhard Leberecht von Blücher Waterloo lahingus silma paistnud kangelasi vastasutatud kuldkiirtega Raudristiga.

Raudrist Saksa keisririigi ajal

Raudristi sümbol keisririigi lennuväe lennuki peal 1917. aastal (Bundesarchiv)

18. juulil 1870 andis Preisi kuningas Wilhelm I välja dekreedi Raudristi statuudi muutmise kohta. Varasemal Raudristil olnud kolm tammelehte asendati kuninga nimetähega W ja aastaarv arvuga 1870.

Vastavalt statuudile võis I klassi Raudristiga autasustada nüüd vaid II klassi Raudristiga autasustatuid ja Suurristiga I klassi Raudristiga autasustatuid. Risti kandmise osas jäid nõuded samaks.

Saksa keisri ja Preisimaa kuninga Wilhelm II dekreediga 5. augustist 1914 asendati Raudristil olnud aastaarv 1870 arvuga 1914. Kõik muud 1870. aastal kehtestatud nõuded jäid samaks.

Raudrist Kolmandas Riigis

1939. aasta klipp 1914. aasta II klassi Raudristile

1. septembril 1939 andis riigikantsler Adolf Hitler välja dekreedi, millega kehtestati senise Raudristi kahe klassi asemel üheksa Raudristi liiki:

• II klassi Raudrist
• I klassi Raudrist
• Raudristi Rüütlirist
• Raudristi Rüütlirist tammelehtedega
• Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega
• Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega
• Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja briljantidega
• Raudristi Suurrist
• Raudristi Suurristi Täht

1914. aasta I ja II klassi Raudristi kandjatele anti 1939. aastal klipp, mis kujutas riigivappi (kotkas haakristiga) aastaarvu 1939 kohal.

Raudristide kirjeldused

• I ja II klassi Raudristi südamikus oli haakristi kujutis ja selle all aastaarv 1939. Risti tagaküljel oli selle asutamisaasta 1813.
• II klassi Raudristi tunnuseks oli nööpaugus kantav must-valge-punane lint. I klassi Raudrist oli ilma lindita ja seda kanti vasakul pool rinnas.
• Raudristi Rüütlirist oli mõõtmetelt II klassi Raudristist suurem ja seda kanti must-valge-punase lindiga kaelas.
• Raudristi Rüütlirist tammelehtedega kujutas endast Rüütliristi koos selle kohal oleva kolme hõbedase tammelehega.
• Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega kujutas endast Rüütliristi koos selle kohal oleva kolme hõbedase tammelehega, mille all oli kaks ristatud mõõka.
• Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega kujutas endast Rüütliristi koos selle kohal oleva kolme briljantidega tikitud hõbedase tammelehega, mille all olid kaks ristatud hõbedast mõõka või briljantidega tikitud kolm kuldset tammelehte, mille all olid ristatud kuldsed mõõgad.
• Raudristi Suurrist oli mõõtmetelt II klassi Raudristist kaks korda suurem ja seda kanti must-valge-punase lindiga kaelas.

Riigi president Karl Dönitz lõpetas kõigi teenetemärkide väljaandmise 11. mail 1945, siiski anti neid mitteametlikult edasi. Viimasena sai Raudristi Rüütliristi vanemleitnant Wolfgang Feller 17. juunil 1945.

Raudrist Saksa Liitvabariigis

1952. aastal ütles Weimari vabariigi riigiminister Otto Geßler: "Sõja- ja vapruse aumärgid on ja jäävad ausse. Nende kandjad väärivad neid.”

26. juulil 1957 kinnitas Saksa liitvabariigi president Theodor Heuß Saksamaa territooriumil lubatud autasude kandmise seaduse, mille alusel on Raudristi kõigi astmete kandmine Saksa liitvabariigis lubatud. Muudeti Raudristi kujundust ja aastaarvu 1939 kohal olnud haakrist asendati kolme tammelehega.

Raudrist ja Eesti Vabadussõda

Narva lahingu ajal, mil pealetungiva Punaarmee vastu sõdisid taganevad Saksa väeosad ja Eesti vabatahtlikud, autasustasid sakslased eestlasi ka Raudristiga. Seega on Raudrist esimeseks Vabadussõjas antud autasuks.

Kurioosumina sai näiteks Hans Kalm oma Raudristi hilisemalt Eesti riigi vastaselt ja Landeswehri juhilt Rüdiger von der Goltzilt. Hiljem sai ta lisaks ka Vabadusristi.