Riegersburgi linnus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2022) |
| Riegersburgi linnus | |
|---|---|
| Riegersburg | |
 Vaade lõunast Riegersburgi linnusele | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Riegersburg |
| Ehituse algus | enne 1138. aastat |
| Omanik | Liechtensteinide vürstisugu |
| Koordinaadid | 47° 0′ 17″ N, 15° 55′ 57″ E |
Riegersburgi linnus on keskaegne linnus, mis asub kustunud vulkaanil Riegersburgi linna kohal Austria Steiermargi liidumaal. Linnus kuulub Liechtensteinide vürstisoole ja seal on muuseum koos vahelduvate näitustega. Riegersburgi linnus asub merepinnast 450 m kõrgusel.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Linnus ehitati künkale, mis oli kunagi olnud iidne vulkaan. Täpsustuseks võib öelda, et need on kivistunud jäänused tahkestunud sulast sisemusest, suure kihtvulkaani nekist, mis hääbus arvatavasti paar miljonit aastat tagasi nagu teised samalaadsed künkad Põhja-Kesk-Euroopas. Tipp on merepinnast 482 m kõrgusel. Linnuse ehitamiseks kasutati iidset mäe basalti.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Inimesed on Riegersburgi ümbruses elanud paar tuhat aastat. Suur küla asutati 9. sajandil eKr, seal elas 300 inimest. Hiljem, 15 eKr – 476 pKr oli piirkond Rooma riigi osa. 3. ja 9. sajandil rändasid sisse baierlased ja idast tungisid sisse ungarlased. See oli pikkade relvastatud konfliktide algus. Linnuse ajalugu algab 1122. aastal. Esimene teadaolevalt seal elanud rüütel oli Rudiger von Hohenberg. Sajandite jooksul oli linnusel palju erinevaid omanikke, kuid olulist rolli mängisid vaid vähesed. Hilisemate omanike hulgas oli Walsee perekond, kellel oli 1415. aastal tüli Steiermargi suverääniga. Graben auf Kornbergi isandad esinevad Wallseede halduritena Gleichenbergis 14. ja 15. sajandil. Tähtsaim omanik oli paruness Katharina Elisabeth von Wechsler, kes abiellus Galleriga ja keda tunti Gallerini nime all. Aastatel 1637–1653 lõpetas ta linnuse, muutes selle üheks suurimaks ja tugevaimaks linnuseks riigis. Seda ümbritsevad 3 km müüre viie värava ja kahe kraaviga ning see sisaldab 108 tuba. 17. sajandil oli piir Osmanite riigiga linnusest mõnikord vaid 20–25 km kaugusel ning piirkonda vaevasid konfliktid türklaste ja ungarlastega. Linnus oli lähikonna inimeste turvapaik, mõnikord oli seal varjul mitu tuhat inimest. Emand Galler oli kolm korda abielus ja tal oli üks tütar, kes abiellus Purgstalli krahviga. Linnus läks Purgstalli perekonnale, mis hääbus 1800. aasta paiku. 1822. aastal ostis linnuse suverään Johann Josef von Liechtenstein. See on kuulunud Liechtensteinide perekonnale kuni tänapäevani. Linnuse vallutas 8. mail 1945 Grazi suunas liikuvate Nõukogude vägede 10. kaardiväe laskurdiviis.
Muuseum
[muuda | muuda lähteteksti]Linnus kuulub Liechtensteinide vürstisoole, kes elab all külas. Linnus on tänapäeval muuseum, 108 ruumist 25 on avatud külastamiseks. 16 ruumis on näha Riegersburgi linnuse ajalugu ning üheksas pajatatakse nõidadest ja sortsidest.
-
Kogu Riegersburgi linnuse kompleks -
Riegersburgi linnuse paleekompleks -
Linnust ümbritsevad linnusemäe otsas viinamarjaistandused -
Linnuse juurde viib jalgtee -
Wenzeli värav, peasissepääs (1653)
