Ripuka Punamägi

Ripuka Punamägi ehk Ripuka Linnamägi on linnamägi Kärde külas Jõgeva vallas.

Asukoht

Piki Kärde-Kõola voore Vaimastvere-poolset nõlva läheb väike külatee loodesse, kus asub linnamägi. Asukoht on muinsuskaitse all.^[1]

Ajalugu

Eelrooma rauaajal (500 eKr – 50 pKr) oli linnusekoht nõrgalt kindlustatud. 11. sajandil rajati oosile tugevamad kindlustused. Linnus hävitati 11. sajandi keskpaiku. 13. sajandi alguses võeti mägi uuesti linnusena kasutusele, palkkonstruktsioone tugevdati ning valle kõrgendati. Punamäel paiknenud linnus samastub oletatavalt Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riole linnusega, kus 1220. aastal ristiti 500 inimest.^[2] Liivi sõja ajal 16. sajandil kasutasid kohalikud talupojad seda linnusekohta kindlustatud pelgupaigana.^[viide?]

Kirjeldus

Muinaslinnus asus seljaku neemikuna lõppeval kagupoolsel otsal. Linnusease on loodest eraldatud madala valli ja välisjalamil oleva kraaviga. Valli pikkus on 26 ja laius 6-7 meetrit. Välisküljel on valli kõrgus kraavi põhjast on 2,8 m, siseküljel 1 m. Kultuurikihiga väikese siseõue pikkus on 33 m, laius 28 m. Muinaslinnuses on tuvastatud eristatavaid asustusperioode: eelrooma rauaaeg, 11. sajandi algus, 11. sajandi II pool – 13. sajandi algus ning hiliskeskaeg ja 16. sajand. ^[3]

Kirjandus

Kunagist vaadet oma sünnikohast Punamäe künkalt Endla järvele on kirjeldanud Väike-Maarja kooliõpetaja Karl Voldemar Rosenstrauch luuletuses "Lauliku kodu".

Mu kodu on kõrgel künkal,

kus lai on silmapiir,

kus rohkem on luulel jõudu

ja soojem on päikese kiir.

Sääl kõrgelt lagedalt künkalt

silm tungib kaugele,

kus mahe taeva sina

suud annab metsale.

Kus kuused Punamäe künkal,

kus kõland kord sõja sarv

ja kaugel virvendaja

ja kaunis Endla järv.

Sääl olen rahul hällis

ma ükskord kiikunud,

säält oma okasrada

ma olen alanud.

Ma pärast rohkem näinud,

kui küngast Punamäel,

ja koha vägevamat,

kui vaikne Endla hääl.

Kuid nüüdki tuleb meelde

veel võõrsil Endla pind,

mets Punamäel nii ilus, -

siis kergeks läeb mu rind.

Vaata ka

Viited

↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Mälestis 9212 Linnus "Ripuka Punamägi"
↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIV 1, kommentaar 5, lk 211
↑ /Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 284-285/

Välislingid

Ripuka Punamägi kultuurimälestiste riiklikus registris

[1] Kultuurimälestiste riiklik register: Mälestis 9212 Linnus "Ripuka Punamägi"

[2] Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIV 1, kommentaar 5, lk 211

[3] /Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 284-285/

[1]

[2]

[3]