Roopill
Roopill (ka kõrrepill ja rukkipill) on pilliroojätkust või hanesulest valmistatud klarnetilaadne rahvapill[1]. Pill oli Euroopas laialdaselt tuntud.
Roopille tehti Eestis pilliroolülist, harvemini õlekõrrest või hanesulest ning tal oli 4–6 sõrmeava. Suhu võetava osa küljele lõigati piklik keel (piuk). Vahel lõigati keel roojupile või hanesulele, mis pisteti pikemasse torusse.
Setud panid sellele pillile otsa pullisarve, saades nii sarvepilli. Selle eeskujuks oli venepärane žaleika [2].
Roopillil mängiti tantsu- ja lauluviise, erilisi kiireid roopillilugusid. Hiiumaal mängisid lapsed mardisandiks käies piuku eraldi pillina. Roopillist on arenenud torupill[3].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 257
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 182