Sölkupid
Sölkupid (vananenud nimetus ostjakisamojeedid) on samojeedi rahvas Lääne-Siberi põhjaosas Tomski oblastis, Tjumeni oblastis ja Krasnojarski krais. Kõnelevad sölkupi ja vene keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi.[1] Tänapäeval on paljud sölkupid läinud üle vene keelele, sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[2]
Antropoloogiliselt kuuluvad sölkupid uurali rassi, mongoliidseid jooni on vähem kui neenetsitel ja nganassaanidel.
Sölkupid elavad kahe geograafiliselt eristatud rühmana. Põhjasölkupid rändasid oma praegustesse elupaikadesse Jenissei alamjooksul 18. sajandil, et vältida ristiusustamist[3].
Sölkupid on eluviisilt paiksemad kui neenetsid, eenetsid ja nganassaanid. Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhjapõdrakasvatus. Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 2. juulil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 24. juulil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Indrek Jääts (koostaja) (2018). Uurali kaja: soome-ugri ja samojeedi rahvad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. Lk 136.
- ↑ Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 39
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]