Saika punkrilahing
| Saika punkrilahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Eesti metsavendlusest | |||
 Saikal langenud metsavendade mälestuskivi. | |||
| Toimumisaeg | 7. märts 1951 | ||
| Toimumiskoht | Misso vald, Võrumaa, Eesti | ||
| Tulemus | Saika punkri likvideerimine NKVD poolt. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Saika punkrilahing toimus Saika küla (tänapäeval Võru maakonnas Rõuge vallas) metsas 7. märtsil 1951 metsavendade ja Nõukogude Liidu julgeolekujõudude vahel. Saika küla lähedal metsas varjas ennast kokku 8 metsavenda, kellest enamus oli pärit lähiümbruskonna küladest.
Lahingu käik
[muuda | muuda lähteteksti]Lahing Saika küla metsas toimus 7. märtsil 1951. See oli ka ühtlasi esimene suurem kokkupõrge metsavendade ja julgeolekujõudude vahel Vastseliina rajoonis. MGB sõdurid tulid punkrit vallutama kahelt poolt: Mauri külast suunaga Saikale ja Rebäse külast suunaga Saikale.
Umbes kella 10 ajal hakkas lähedal asuvatesse küladesse kostma metsast püssipauke ja automaadivalanguid. Lahing kestis umbes 4 tundi ja selle käigus hukkus kokku kuus metsavenda.
Lahingus hukkusid:
- Lembit Tullus
- Rudolf Tomba
- Voldemar Visk
- Evald Keir
- Raimund Pild
- Roland Uibo
Hiljem on selgunud, et lahingu lõppedes olevat üritanud piiramisrõngast läbi murda Uibo, August Kuus ja Richard Vähi. See aga õnnestus ainult kahel viimasel, aga Uibole saadi väljamurdmiskatsel pihta.[1] Vähi ja Kuus jooksid üle maantee Pildi tallu, võtsid sealt hobuse ja põgenesid edasi metsa, kusjuures hobune naasis hiljem tallu.
MGB poolel langes lahingus ametlike andmete kohaselt 5 sõdurit, kellest üks oli leitnant. Siiski võib kohalike inimeste meenutuste põhjal järeldada, et julgeolekuvägede kaotused võisid küündida kuni paarikümne meheni.
August Kuus ja Richard Vähi suutsid ennast veel kaks aastat varjata, kuni langesid 29. märtsil 1953 Puutlipalu lahingus Loosi küla juures.
Pärast lahingut
[muuda | muuda lähteteksti]Lahingu järel leidsid MGB sõdurid Saika punkrist 3 kergekuulipildujat, 5 automaati, 4 vintpüssi, 5 püstolit, 3 kergekuulipilduja salve, 5 automaatide salve, 300 padrunit, 2 kuulipildujalinti MG 34 jaoks. Hiljem punker põletati.
Langenud metsavennad viidi MGB sõdurite saatel regedega Vastseliina alevikku. Seal pandi nad külarahvale hirmutamiseks ja omastele tuvastamiseks välja.
Kuna alates 1946. aastast tuli üleliiduline direktiiv, mis nõudis, et võitluses langenud või eeluurimise ajal vanglas surnud metsavennad peab matma salaja, varjatud kohta ja see haud maskeerida, siis pole metsavendade täpne matmiskoht siiani teada. Küll aga on selgunud, et hukkunud olevat maetud Vastseliina lähistele, Võru-Luhamaa teelõigu äärsesse metsatukka sohu. Samas kohas oli kunagi Kaitseliidu ja Nõukogude okupatsiooni ajal NKVD lasketiir.[2]
Mälestuskivi
[muuda | muuda lähteteksti]Saika punkrilahingus langenud kuuele metsavennale avati 2007. aasta jaanipäeval mälestuskivi.[3] Kunagise punkri asukoht jääb mälestuskivist ligi poole kilomeetri kaugusele. Igal aastal korraldab ausamba juures mälestusürituse Kaitseliit.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Metsavendade suurlahingud Eestis Kultuur ja Elu 2008, nr 2
- ↑ Saika punkrilahingus langenute säilmete leidmiseks tekkis uus lootus. ERR Uudised, 28. märts 2013
- ↑ Võrumaal avati mälestuskivi metsavendadele. ERR Uudised, 28. juuni 2007