Schwarza (Leitha)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2023) |
| Schwarza | |
|---|---|
 Schwarza Höllentalis | |
| Lähe | Gutensteini Alpid |
| Suubub | koos Pitteniga Leithasse Haderswörthi juures |
| Valgla maad | Alam-Austria (Austria) |
| Valgla pindala | 718 km² |
| Pikkus | 47,7 km |
 | |
Schwarza on jõgi Alam-Austrias. See on Leitha vasakpoolne lähtejõgi.
Schwarza algab Tettenhengsti mäe lähedal, mis on Gutensteini Alpide osa, voolab läbi Höllentali kuristiku ja Schwarza oru. Haderswörthi lähedal Lanzenkircheni kihelkonnas ühineb Schwarza Pitteniga ja seda kutsutakse seejärel Leithaks. Schwarza on Natura 2000 ala osa, mis on tuntud kui "Kirdepiiri Alpid: Hohe Wand – Schneeberg – Rax" (Nordöstliche Randalpen: Hohe Wand - Schneeberg - Rax).
Iseloom
[muuda | muuda lähteteksti]Schwarzat iseloomustavad selle ülemjooksul altuhted, kõrged kaljud, kruusakaldad, võrendikud ja uhteaugud. Alamjooks on kuni Schwarzau am Steinfeldini rangelt reguleeritud. Alles Schwarzau am Steinfeldi ja Bad Erlachi vahel võib Schwarza jälle laiadeks meandriteks valguda. Loipersbachist kulgeb Schwarza piki imbumislõiku (Versickerungsstrecke), kus suurem osa veest imbub Steinfeldi kruusapinda.
Ternitzi vallas nn "Dunkelsteini ülevoolupaisu" all olev jõesäng kannab vett tavaliselt ainult lume sulamise ajal ja tugeva vihmasaju korral. Vesi voolab mitme töökanali kaudu läbi Neunkircheni linna. Seal annab see jõu mõnele väikesele hüdrojaamale.
Peisching ülevoolupaisu juures juhitakse suurem osa Schwarza jõe veest (maks. 7000 l/s) Kehrbachi kanalisse, mis omakorda toidab Wiener Neustädter Kanalit.
Tugeva vihmasaju, lume sulamise ja tormide ajal paisub Schwarza kiiresti märatsevaks vooluks.
-
Schwarza tulv Höllentalis -
Schwarza Ternitzis -
Schwarza Loipersbachi juures
Majanduslik ja transpordi tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt oli jõgi puidutööstuse jaoks majanduslikult oluline. Alates 1803. aastast parvetati Schwarza mõlema külje metsadest pärit puit piki Schwarzat ja Kehrbachi alla Wiener Neustadti, laaditi seejärel praamidele ja transporditi Wiener Neustädter Kanalit pidi Viini.
Varasematel aegadel tehti seda Tuulesilla lähedal suurtes ahjudes söeks. 19. sajandi algusest keskpaigani rajati piirkonda arvukalt tehaseid, eriti paberivabrikuid.
Schwarzat kasutati ka elektri tootmiseks. Sel eesmärgil ehitati Schwarza äärde mitu töökanalit, läbi mille voolab praegu suurem osa Schwarza veest.
Kunagistest tähtsatest paberivabrikutest tegutseb täna veel vaid Hirschwangis asuv ettevõte Mayr-Melnhof Karton (MM Karton). Arvukad tehaste sulgemised mõjutasid piirkonna töö- ja seltsielu. Näiteks pärast Schlöglmühlis asuva paberivabriku sulgemist valmis televisiooni dokumentaalfilm Postadresse 2640 Schlöglmühl ("Postiaadress 2640 Schlöglmühl"), mis kajastas endise paberitööstuse allakäiku.
Höllentali tee (B 27) järgib Schwarza orgu kogu jõe pikkuses.
Schwarza valgala vett on kasutatud Viini joogiveega varustamiseks, kuna 1. Viini allikavee varustusvõrk (1. Wiener Hochquellenwasserleitung) ehitati aastatel 1869–1873.
Looduslik piirkond
[muuda | muuda lähteteksti]Schwarza tüüpilised loomaliigid on: saarmas, jõgivästrik, hallhaigur, kaljuklutt, vesipapp, harjus, meriforell ja võldas.
Schwarza naabruses Kaiserbrunni (kuulub Reichenau an der Raxi) lähedal mindi kalade tavapäraselt asustamiselt üle kalavarude loomuliku varustamise toetamisele. Eelkõige toetavad kodumaise meriforelli varu "kookonitamine" ja "tehispesad". Selle projekti eesmärk on luua looduslik kalavaru, mis on suuteline ennast ise ülal pidama. Eelkõige toetab meriforelli loomulikku varustamist "kunstlike pesade" kasutamine (kudemispeenrad süstitakse otse substraati).