Sepistamine
Sepistamine on kuumutatud metalli, tavaliselt raua ja selle sulamite töötlemine. Sepistatud ese, toode on sepis.
Sepistamine koosneb seitsmest põhivõttest:
- a. venitamine ja silumine
- b. raiumine
- c. jämendamine
- d. painutamine
- e. augulöömine
- f. väänamine
- g. sepakeevitus
Sepistatakse nii tarbe- kui ka kunstsepiseid; nii käsitööna kui ka tööstuslikult.
Sepistamine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed märgid metallitööst Eestist - arvatavalt võõrsilt toodud metalli sepistamisest - pärinevad eelrooma rauaajast. Märksa täpsemad andmed pärinevad aga hilisest eelrooma rauaajast, mil Põhja- ja Lääne-Eesti kalmetesse ilmub arvukalt rauast ehteid, tööriistu ja isegi relvi. Kuna see oli ühtlasi aeg, mil üle Eesti rajati terve rida kindlustusi (mäepealseid asulaid), siis võib kõnelda uue ühiskondliku eliidi esilekerkimisest, kelle võim vähemalt ühes osas tulenes kontrolli omamisest rauatöö üle. Rooma rauaajast tuntakse juba mitmeid rauasulatuskohti; ühtlasi võib kõnelda rauatöö oskuste tuntavast arengust ja jõudmisest samale tasemele lõuna- ja läänepoolsete naabritega.[1]