Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Shanghai Rahvusvaheline Asundus

Allikas: Vikipeedia

Shanghai Rahvusvaheline Asundus


Shanghai International Settlement (inglise)
上海公共租界 (hiina)
1863–1941
Lipp
Vapp
Valitsusvorm Rahvusvaheline asundus
Pindala 22,59 km² (1925)
Rahvaarv 1 137 298 (1925)
50 345,2 in/km²
Deviis "Omnia Juncta in Uno"
("Kõik on ühinenud üheks")
Eelnev Järgnev
Suurbritannia Briti Kontsessioon
Ameerika Ühendriigid Ameerika Kontsessioon
Hiina Vabariigi Ümberkorraldatud Rahvuslik Valitsus

Shanghai Rahvusvaheline Asundus (inglise keeles Shanghai International Settlement, hiina keeles 上海公共租界) oli rahvusvaheline asundus, mis tekkis aastal 1863, kui ühinesid Shanghai Briti ja Ameerika kontsessioonid. Nendes enklaavides olid Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide kodanikel 19. sajandil Qingi dünastiaga sõlmitud lepingute järgi erilised õigused, seal kehtisid eraldi seadused. Need lepingud tühistati aastal 1943, kui kokkuleppele jõuti veel Chongqing Shis asunud Guomindangiga.

Asundused asutati, kui Qingi dünastia sõjavägi sai esimeses oopiumisõjas (1839–1842) brittidelt lüüa. Nankingi rahulepinguga avati väliskaubanduseks viis lepingusadamat (mh Shanghai) ning lõpetati lõunas asunud Kantoni (Guangzhou) monopol ehk Kantoni süsteem. Britid rajasid endale baasi ka Hongkongi. Varsti pärast seda asutasid brittidest vastavalt põhjas ja lõunas enda asundused ka Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa.

Erinevalt Hongkongi ja Macau kolooniatest, kus Suurbritannia ja Portugal olid täielikult suveräänsed, jäid Hiina kontsessioonid Hiina võimu alla. Aastal 1854 lõid kolm riiki enda huvide kaitsmiseks Shanghai munitsipaalnõukogu, kuid aastal 1862 lõi Shanghai Prantsuse kontsessioon lepingust lahku. Aasta hiljem ühinesid USA ja Briti kontsessioonid Shanghai Rahvusvaheliseks Asunduseks. Kuna aina rohkematel välisriikidel tekkisid Hiinaga suhted, kolis Shanghai Rahvusvahelisse Asundusse inimesi paljudelt maadelt. Aastal 1918 olid Hiinaga lepingulistes suhetes lausa 19 riiki, 1930. aastateks oli neist järel 14: Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Rootsi, Taani, Holland, Hispaania, Portugal, Peruu, Mehhiko ja Šveits.

1930. aastate lõpuni jäi Rahvusvaheline Asundus peamiselt brittide pärusmaaks, hiljem hakkas seal kasvama jaapanlaste mõju. Asunduse rahvusvahelist iseloomu peegeldab ka selle lipp, kus on kujutatud paljude riikide lippe.

Rahvusvaheline Asundus sai ootamatu lõpu detsembris 1941, kui vahetult pärast rünnakut Pearl Harborile vallutasid linna Jaapani sõjaväelased. Aastal 1943 lõppesid linnas ameeriklaste ja brittide privileegid ka de jure, kuna sõlmiti leping vabariiklaste juhi Jiang Jieshiga. Leping hakkas de facto kehtima pärast Jaapani allaandmist ning Shanghai olukorra taastamist aastal 1945. Prantslased ütlesid enda eriõigustest lahti eraldi lepinguga veebruaris 1946.

Lisaks Shanghai Rahvusvahelisele Asundusele oli Hiinas ka Gulangyu Rahvusvaheline Asundus.