Stratosfäär

Atmosfääri ehitus

Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 (10–50) km.

Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus −56,5 kuni 0,8 °С. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus – üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km. Stratopausis õhutemperatuur kõrgusest ei olene ning ta on stratosfääri ja mesosfääri piiriks.

Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 15–20 kuni 55–60 km), mis on peamine stratosfääri soojusrežiimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on ultraviolettkiirguse (kiirguse lainepikkuste vahemikus 180–200 nm) neeldumine osooni molekulides.

Kõrgusel 20–30 km on osooni kontsentratsioon maksimaalne (umbes 10 ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris) ja seal paikneb nn osoonikiht. Osooni jaotust mõjutavad oluliselt meteoroloogilised tingimused ja geograafiline laius.

Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas, aga dissotsieerub stratosfääri alumises osas ja suurematel laiuskraadidel, kui ta tekib. Osooni lagundajad on vabad radikaalid, lämmastikmonooksiid (NO) ja halogeeniühendid (sealhulgas freoonid)

Veeaur stratosfääris peaaegu puudub, selle kontsentratsioon on väga väike.

Viited

$Sisestavalemsiia$