Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Suhkruvaher

Allikas: Vikipeedia
Suhkruvaher

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond Seebipuulised Sapindaceae
Perekond Vaher Acer
Liik Suhkruvaher
Binaarne nimetus
Acer saccharum
Marshall
Suhkruvahtra looduslik levila
Suhkruvahtra looduslik levila

Suhkruvaher (Acer saccharum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv heitlehine puu.

Botaanilised tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkruvaher kasvab 18–24 (40) m kõrgeks, tüve läbimõõt võib olla kuni 60 (150) cm. Eraldi kasvades on puu madalalt algava munaja võraga, puistus aga sirge ja kõrge tüvega ning kitsassilinderja võraga. Noorte puude koor on hallikas ja sile, vanemas eas moodustub sügavate vertikaalsete vagudega korp, mis sarnaneb osaliselt pärna korbaga.[1] Võrsete värvus varieerub punakaspruunist roheliseni, sileda koorega. Pungad on terava tipuga, kuni 1,2 cm pikkused, pruunid.[2]

Suhkruvahtra lihtlehed paiknevad vastastikku, on kuni viiehõlmalised ja alt kahvatuma värvusega. Leheroots on kuni 8 cm pikkune. Sügisel muutuvad lehed kollaseks, seejärel heleoranžikaks ja punaseks.[2] Leherootsus puudub piimjas mahl.[1]

Õied ripuvad kobaratena ja on kahesugulised, mis tähendab, et neil on nii tolmukad kui ka emakad, kuid ainult üks sugu on toimiv. Viljakatel isasõitel on 4–12 tolmukat. Viljakatel emasõitel on emakas kahepesalise sigimikuga, seemnealgmed on pikad ja sihvakad.[2] Suhkruvaher õitseb aprillis.[3]

Suhkruvahtra vili on 2,5–4 cm pikk kaksiktiibvili, mille tiivad asetsevad veidi harali. Viljas on üks seeme. Suhkruvahtra viljad valmivad sügisel.[2] 1000 vilja mass on 60–100 g.[1]

Suhkruvaher on levinud jaheda ja niiske kliimaga piirkondades. Levila põhjapoolsetel aladel on jaanuari õhutemperatuur keskmiselt −18 °C, juulis kuni 16 °C. Lõunapoolsetel aladel on jaanuari keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C ja juulis 27 °C. Kogu suhkruvahtra levilas varieeruvad temperatuurid −40 °C põhjaosas kuni 38 °C edelaosas. Periooditi esinevad ka äärmuslikumad temperatuuritingimused, kus temperatuur on normist kuni 11 °C madalam või kõrgem. Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 510 mm läänes kuni 2030 mm Lõuna-Apalatšides.[4]

Suhkruvahtra looduslik areaal hõlmab Põhja-Ameerika ida- ja kirdeosa. Põhjas ulatub levila peaaegu 35. laiuskraadini, Kanadas Manitoba provintsi äärmisest kagunurgast ja läbi Kesk-Ontario, Quebeci lõunakolmandiku, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsi kuni Atlandi ookeanini. Ameerika Ühendriikides esineb suhkruvaher kogu Uus-Inglismaal, New Yorgi ja Pennsylvania osariigis, edela pool läbi New Jersey osariigi keskosa kuni Apalatšideni. Lõunas ulatub liigi levila Tennessee osariigi lõunapiirini. Lääne pool kasvab suhkruvaher looduslikult Missouri osariigist kuni Kansase osariigi idaosani.[4]

Suhkruvahtra mahla kasutatakse siirupi tootmiseks. Suhkruvahtra mahl on kaks korda magusam kui teistel sarnastel puuliikidel. Mahla kogutakse peamiselt kevadel, 35–40 liitrist mahlast saab ühe liitri siirupit. Mahla saamiseks peab olema vähemalt 5 °C sooja. Ühest puust saab aastas keskmiselt 5,6 liitrit mahla.[5]

Suhkruvaher on tuntud vastupidavuse ja tugevuse poolest.[5] Suhkruvahtra puitu hinnatakse väga kõrgelt ja kasutatakse mitmesuguseks otstarbeks, nagu põllumajandusmasinate puitosade, hinnalise mööbli, muusikariistade, parketi, relvade jms valmistamiseks. Tuhk on väga leeliserikas ja seda kasutatakse kaaliumkarbonaadi valmistamiseks.[1]

Suhkruvahtrat kasutatakse laialdaselt dekoratiiv- või varjupuuna.[5]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Endel Laas (1987). "Acer saccharum Marsh. – Suhkruvaher". Dendroloogia (Eesti keel). Kd Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus. Lk 503.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Northern Ontario Plant Database. "Plant Description Acer saccharum Marshall".
  3. Missouri Botanical Garden. "Acer saccharum".
  4. 4,0 4,1 U.S. Forest Service. "Sugar Maple".
  5. 5,0 5,1 5,2 United States Department of Agriculture. "Plant Guide" (PDF).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]