Suurbritannia majandus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2019) |
| Valuuta | Suurbritannia naelsterling (GBP) |
|---|---|
| Majandusaasta | 6. aprill – 5. aprill |
| Kaubandusorganisatsioonid | EL, WTO, OECD ja AIIB |
| Statistika | |
| SKT | 3,2 triljonit eurot |
| SKT maailma edetabelis | 5. kohal (2018. aastal) |
| SKT kasv |
 1,5% (2018. aastal 2017. aastaga võrreldes) |
| SKT elaniku kohta | 38 632 eurot |
| SKT elaniku kohta maailma edetabelis | 22. kohal (2017. aastal) |
| SKT jaotus sektorite järgi |
Põllumajandus: 0,6% Tööstus: 19,2% Teenindus: 80,2% |
| Inflatsioon |
2,1% (2018. aastal 2017. aastaga võrreldes) |
| Diskontomäär | 0,75% |
| Vaesuses elavate inimeste hulk | 14 528 850 suhtelises vaesuses |
| Gini kordaja | 0,32 (2014. aastal) |
| Tööjõud | 32,4 miljonit (juuni 2018) |
| Keskmine brutopalk (aritmeetiline) | 2348 eurot (veebruar 2018) |
| Ettevõtluse lihtsuse indeks | 9. kohal (2019) |
| Välismajandus | |
| Eksport |
412,1 mld eurot (2016. aastal) |
| Ekspordiartiklid |
Tööstuskaubad Kütused Kemikaalid Toit Joogid Tubakas |
| Peamised ekspordipartnerid |
 Ameerika Ühendriigid (14,6%)  Saksamaa (10,1%) Šveits (7%) Hiina (6%) Prantsusmaa (5,9%) Holland (5,8%) Iirimaa (5,5%) |
| Import |
581,6 mld eurot (2016. aastal) |
| Impordiartiklid |
Tööstuskaubad Masinad Kütused Toiduained |
| Peamised impordipartnerid |
Saksamaa (14,8%)Hiina (9,8%)Ameerika Ühendriigid (9,2%) Holland (7,5%)Prantsusmaa (5,8%) Belgia (5%) |
| Otseinvesteeringud |
575 mld eurot |
| Jooksevkonto |
 -110 miljardit eurot (2015. aastal) |
| Välisvõlg kokku | 7,499 miljardit eurot (2016. aastal) |
| Rahandus | |
| Avaliku sektori võlg | 85,8% SKT-st (2018. aastal) |
| Tulu | 860,504 miljardit eurot (2018. aastal) |
| Kulu | 970,714 miljardit eurot (2018. aastal) |
| Välisreservid | 164,2 miljardit eurot (märts 2018. aastal) |
Suurbritannia majandus on kõrgelt arenenud ja turule orienteeritud.[1] Suurbritannia majandus on maailmas viies majandus nominaalse SKT poolest, üheksas ostujõu pariteedi järgi, 20. SKT elaniku kohta. Suurbritannia toodab 3,5% kogu maailma SKT-st.[2]
2016. aastal oli Suurbritannia maailmas kümnes kaupade eksportimisel ja viies suurim importija maailmas. Suurbritannia oli ka maailmas teine riik välismaistete investeeringute poolest. Suurbritannia majandus on üks maailma kõige globaliseerunumaid majandusi. Riigi majanduse osad on Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Walesi ja Šotimaa majandus.
Suurbritannia valuuta on Suurbritannia naelsterling, mis on Ameerika Ühendriikide dollari, euro ja Jaapani jeeni järel maailma suuruselt neljas reservvaluuta ning on samuti üks kümnest kõige väärtuslikumast valuutast maailmas.
Suurbritannia on Rahvaste Ühenduse, Euroopa Liidu (praegu kuni 30. märtsini 2019), G7, G20, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Maailmapanga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Aasia infrastruktuuriinvesteeringute panga ja ÜRO liige.
Majandus piirkonniti
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritannia majanduse tugevus on riigiti ja piirkonniti erinev. Välja arvatud Põhjamere nafta ja gaasi mõju (mis on liigitatud ametlikuks statistikaks ekstra regiooni järgi), on Inglismaal suurim brutolisandväärtus (WVA) ja Walesi majandus on Suurbritannia kõige nõrgem.
| Koht | Riik | SKT elaniku kohta (2015. aastal)[3] |
|---|---|---|
| 1. | Inglismaa | 35 000 eurot elaniku kohta |
| 2. | Šotimaa | 31 677 eurot elaniku kohta |
| 3. | Põhja-Iirimaa | 24 848 eurot elaniku kohta |
| 4. | Wales | 24 061 eurot elaniku kohta |