Tõnija

Tõnija
Pindala: 10,2 km² (2020)
Elanikke: 54 (1.01.2020)
EHAK-i kood: 8502
Koordinaadid: 58° 25′ N, 22° 54′ E

Tõnija on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Valjala valda.

Külas on kauplus ja klubihoone ühe katuse all; sellest hoonest üle tee on küla ainuke korterelamu.

Külas on Kuressaare-Veeriku liinibussi lõpp-peatus ja asfalteeritud tee, mis külast väljumisel läheb üle kruusateeks.

Tõnija külas tegutseb ka külaselts. Küla ümbruses on mitmed tarandkalmed.

Naaberkülad on Põlluküla, Laevaranna, Kalli ja Valjala-Kogula.

Ajalugu

Küla keskel on bussiootepaviljon ja kivi, millel küla esmamainimise aasta

Tõnija küla on esmamainitud 1453. aastal nimega Toneyegell, 1592. aastal on mainitud vakust (Tonniel, Tonnigel). Täpsemad andmed pärinevad 1731. aastast, mil Tõnijal elas 10% valla elanikest. Perekonnanimed said külaelanikud 1826. aastal.

Tõnijal asus muistse Saaremaa suurim asustuskoht ning asuvad muinsuskaitse all olevad arheoloogiamälestised, Tõnija kivikalmed. Arheoloog Marika Mägi organiseeris sealkandis aastaid väljakaevamisi. 1995–2000 kaevas Mägi Tuulingumäel, kus on eelrooma rauaaegne (500 eKr–50 pKr) väikeste tarandikega kalme. 2003. aasta suvel kaevas ta Lepna katkuaugust välja Eesti rikkalikema hõbeehete leiu 5.–6. sajandist.

1950. aastatel tegutses Tõnijal 20-liikmeline laulukoor, õpiti näidendeid ja estraadistseene.

1967 valmis Tõnija suurfarmi töölistele küla ainuke korterelamu (kohalike elanike seas tuntud Kukulinnana).

Pilte

• 
  Tõnija jahimaja augustis 2011
• 
  Kukulinn märtsis 2007
• 
  Tõnija küla mälestuskivi

Vaata ka

• Tuulingumäe tarandkalme

Välislingid

• Artiklid Tõnijast Saarlane.ee-s
• Tõnijal aastatega välja kaevatud müstiline ohverduskoht pärineb viikingite aegadest, Saarte Hääl, 23/07/2014