Tšillipipar
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Tšillipipar, õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatli keeles chīlli, nahuatli hääldus: [ˈt͡ʃiːli], kuula: ⓘ; inglise keeles chili pepper, chile pepper, chilli pepper, chilli), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikas paprika liik (Capsicum). Sellest on valmistatud ka vürtse (maitseainesegusid).
Tšillisid kasutatakse vürtsidena või eri toitude toorainena. Paljud maitsestamiseks sobivad sordid on vähetuntud ja mõned neist on väljasuremisohus. Kõik tuntud tšillid on söödavad, ainult et teatud kõige kangemad tšillid tekitavad osadel inimestel allergilist reaktsiooni, näiteks löövet, hingamisraskusi jne. Botaaniliselt määratledes on taime nimetuses sõna "pipar" eksitav, kuna piprad (Piper) kuuluvad teise taimeliiki, samuti pole tšillipipral "kauna", kuna tegemist on tegelikult ebamarjaga. Väidetavalt on inimene maakeral ainuke loom, kes kasutab tšillit söögiks – peale teatud putukatest kahjurite, liblikate ja tigude.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval arvatakse, et tšillipipart hakkasid enam kui 8000 aastat tagasi kasvatama ja aretama Kesk-Mehhiko idaosa muinaselanikud.[1]
Tšillipiprad on väga mitmekesise välimusega. Need taimed kasvavad aasta läbi ja taluvad erinevaid kasvutingimusi. Paprika perekond on praeguse seisuga mitteametlikult jagatud kaheks peamiseks haruks: idapoolsed, mida esindavad väljasuremisohus Brasiilia vähetuntud metsikud liigid, ja läänepoolsed, mis hõlmavad kõiki niinimetatud tuntud tšillisid.
Läänepoolsele harule on iseloomulik muuhulgas ülespoole kasvav kapsaitsiinirikas, enamasti teravamaitseline punane ebamari. Idapoolsetel liikidel on marjavili sageli kollane või oranž, allapoole kasvav ja mitte ilmtingimata kibe. Ka taimede välimus võib oluliselt erineda. Tšillitaime värvus sõltub taimes sisalduvatest karotenoididest. Punase värvuse tšillis tekitavad peamiselt karotenoidid ja kapsorubiinid. Geneetiliselt kuuluvad paprikad vaidlusalusesse sugukonda – maavitsaliste (Solanaceae) hulka kuuluvad muuhulgas tomat (Solanum lycopersicum), kartul (Solanum tuberosum), baklažaan (Solanum melongena) ja tubakas (Nicotiana).
Tšilli mõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Tšilli mõjuainena toimivad kapsaitsinoidid, millest tuntuim on kapsaitsiin[2], mis mõjub otse suu piirkonna närviretseptoritele. Kapsaitsiinid petavad organismi närviretseptoreid: viimased arvavad, et neile tehakse viga ja tekitavad põletuslaadse aistingu. Seetõttu loomad tšillipipraid ei söö. Tšilli manustamisel tekivad kehas muuhulgas valuaistingud, mis omakorda vabastavad organismi toodetud valuvaigisteid – endorfiine.
Kapsaitsiin on rasvlahustuv[2], nii et "kõrvetust" saab leevendada rasvase piima või näiteks leivatoodetega. Vee või mahla manustamine kõrvetuse leevendamiseks ei aita, vaid tekitab veel suurema koguse ärritavat (küll lahjemat) kapsaitsiinilahust suus ja efekt pigem suureneb.
Tšillipipraid peetakse osades kultuurides afrodisiaakumiteks.
Mõjud on individuaalsed ning järgmised nimekirjas nimetatud mõjud on üldiselt levinud supertuliste tšillide puhul, olenevalt inimese kapsaitsiinitaluvusest.
Mõjusid (tähestikulises järjekorras)
- erektsioon
- higistamine
- kõhulahtisus
- kõrvavalu, isegi kuulmise ajutine nõrgenemine
- kõrvetised
- külmavärinad, ihukarvad tõusevad püsti
- luksumine
- maitsemeele tugevnemine
- meeleolumuutused: näiteks eufooria, paanika, seksuaalse huvi tõus
- nahaärritus, lööve – naha kokkupuute korral kapsaitsiiniga
- oksendamine
- puna – pindmine vereringe ergastub
- tähelepanu tõus
- väljakannatamatu põletusaisting suus
Kõik sümptomid on ajutised. Kapsaitsiin üldiselt (aine võib olla problemaatiline astmaatikutele ja allergikutele: hingamisraskused, lööve jne) ei kahjusta füüsiliselt, vaid tekitab närvides aistingu, nagu oleks tegemist põletuskahjustusega. Paanika tekib tavaliselt teadmatusest.
Kapsaitsiini mõju on kõige suurem limaskestadel. Isegi ihuga kokkupuutel tekib põletustunne. Aine imendumine läbi naha närvirakkudesse võib kesta tunde ja "põletus" võib tulla üllatusena ööpäeva pärast.
Mõju olulisim tegur on kapsaitsiini hulk. Väikest tükki kõige tulisemat tšillit võib igaüks proovida ilma suuremate probleemideta, aga suure koguse mahedama tšilli söömisel tekib juba (soovimatuid) kõrvaltoimeid.
Osa mõjudest on soovitud – näiteks higistamine ja jaheduse tunne (eriti palavates maades). Kõige teravama tšilli manustamine tekitab osadel inimestel endorfiinilaengu ja on eufooriline kogemus.
Inimese enda tolerantsitase aine suhtes määrab, kas tegemist on meeldiva kogemusega või on tulipipra söömine talumatu kogemus.
Regulaarselt tarvitades tolerants aine suhtes kasvab. Kapsaitsinoididel on märgatavaid erinevusi põletustunde tekitamisel – eri hinnangute põhjal parimad "põletused" saab, kui süüa Capsicum pubescens'i ja Capsicum chinense paprikat.
Siiani teadaolevalt pole keegi surnud kapsaitsiini üledoosi tõttu, kuid supertuliseid tšillisid ei soovitata terviseprobleemide korral manustada.
Tšilli teravus/tulisus
[muuda | muuda lähteteksti]Tsilli teravust/tulisust mõõdetakse scoville'i skaalal[2]. Tuliseim usaldusväärselt mõõdetud tšillisort on Trinidad Moruga Scorpion, mille teravust hinnati umbes 2 miljoni scoville'iga. Endine rekordiomanik oli Naga Morich, mille teravuseks oli mõõdetud 1,2 miljonit scoville'i.
Teravus võib suuresti kõikuda sama sordi taimede viljade vahel, nii et numbrid skaalal on vaid suunavad. Keemiliselt valmistatud kapsatisiiniekstrakti scoville-näitajad tõusevad lausa 16 miljoni ühikuni.
Kaubanduslikult kasutatakse scoville-skaalast erinevat nullist kümneni ulatuvat hindamissüsteemi, kus harilikul paprikal on hindeks 0 ja kunagisel teravaimal sordil Habanero on hindeks 10.[3] Habanerost teravamaid märgitakse lisades hinde kümne järgi plussmärk või mitu, näiteks Naga Morichilli teravust märgitakse 10+++. Teravus tuleb heledatest seemnekinnitustest, mitte seemnetest. Teravaimad on üldiselt väikseimad tšillid.[2]
Tšilli päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Päris kindlalt on tšilli pärit Lõuna-Ameerikast, kuid täpne päritolukoht on endiselt vaidlusalune – arvatakse siiski, et tõenäoliselt Boliivia ümbruskonnast. Tšilli on üks vanemaid taimekultuure, mida inimkond on kasvatanud. Vanimad tšillileiud Lõuna-Ameerika asustatud aladelt on üle 8000 aasta vanad.
Tšilli levis kõigepealt Lõuna-Ameerikasse, siis Kesk-Ameerikasse ja sealt Põhja-Ameerikasse.
Tavaliselt eeldatakse, et tšilli tõi Euroopasse Christoph Kolumbus, aga Rootsist on avastatud varaseid leide tõenäoliselt Capsicum frutescens'i liigi tšillipaprikatest ja need pärinevad Kolumbuse-eelsest perioodist.[viide?]
Näib, et nii viikingid kui ka teised uurimis- ja kauplemisreisidega tegelenud rahvad on tundnud paprikat vähemalt arstimina pea üle tuhande aasta.
Tšillipipra levik Aasiasse toimus tänu Portugali kauplejatele, kes – olles teadlikud selle kaubanduslikust väärtusest ja pikantsusest sarnaselt musta pipraga – edendasid tšillipipraga kauplemist Aasia kaubateedel.[4] Tšillipipra juurutasid Indias portugallased 15. sajandi lõpupoole.[5] 21. sajandi Aasia köögis on tšillipipar kasutusel kogu Aasias.[6]
Kasulikkus
[muuda | muuda lähteteksti]Tšillipaprikad on ühed vitamiinirikkamad viljad taimede seas, kuna nendes on rohkelt C- ja E-vitamiini, samuti A-provitamiine ja B-vitamiini. Kuivatatud tšillist on lausa 20% kasulikke kiudaineid. Suure karotenoidide sisalduse tõttu on tšilli antioksüdant. Samuti on tšilli põletust tekitavatel kapsaitsiinidel leitud tervist parandavaid omadusi mitmes uurimuses. Nimelt kapsaitsiinide mõju ergastab pindmist vereringet ja kiirendab ainevahetust, olles seega muuhulgas looduslik abivahend kaalust alla võtmisel.
Kapsaitsiini kasulikke omadusi uuritakse jätkuvalt, näiteks uuritakse meditsiinis kapsaitsiini raviomadusi maohaavandi ennetamiseks ja raviks.
Tšilli sorte
[muuda | muuda lähteteksti]Tšillisorte teravuse järgi:[2][3]
| Sort | Teaduslik nimetus | Teravus
(skaalal 0–10) |
Teravus |
|---|---|---|---|
| Ramiro | Capsicum annuum | 0 | <1 000 |
| Ortega | Capsicum annuum | 2 | 1 000–3 000 |
| Super Red | Capsicum annuum | 3 | ? |
| Jalapeño | Capsicum annuum | 3 | 2 500–8 000 |
| Homera | Capsicum annuum | 3 | ~10 000 |
| Nattaly | Capsicum annuum | 3 | ~10 000 |
| Hungarian Wax | Capsicum annuum | 3 | 5 000–15 000 |
| Serrano[7] | Capsicum annuum | 4 | 10 000–23 000 |
| Lemon Drop[8] | Capsicum baccatum | 4 | 5 000–30 000 |
| Super Chili | Capsicum annuum | 4 | 40 000–50 000 |
| Jalapeño Gaucho | Capsicum annuum | 4 | ~50 000 |
| Cheyenne[9] | Capsicum annuum | 5 | <50 000 |
| Cayenne Golden | Capsicum annuum | 5 | 70 000–85 000 |
| Orange Flame | Capsicum annuum | 5 | ? |
| Star Flame | Capsicum annuum | 5 | ? |
| Medina | Capsicum annuum | 5 | ? |
| Bubba | Capsicum baccatum | 6 | ? |
| Rawit | Capsicum annuum | 6–7 | ~100 000 |
| Aji Cristal[10] | Capsicum baccatum | 6–7 | >100 000 |
| CAP 220[11] | Capsicum baccatum | 6–7 | >100 000 |
| Habanero Orange[12] | Capsicum chinense | 10 | 120 000–325 000 |
| 7pod/pot | Capsicum chinense | 10++ | 100 000–500 000 |
| Naga Morich[13] (Naga Jolokia,
Bhut Jolokia, Nai Mirris ym...) |
Capsicum chinense | 10+++ | 800 000–1 041 000 |
| Trinidad Moruga Scorpion[14] | Capsicum chinense | 10+++ | 2 000 000 |
| Carolina Reaper (HP22B) | Capsicum chinense | 10+++ | 2 200 000 |
Tšilli kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tšillit kasutatakse nii vürtsina kui ka enesekaitse-gaasiballoonides. Tšilli käsitsemisel on põhjust vältida kokkupuudet näo, silmade, nina või suguelundite piirkondadega. Tšillis sisalduv kapsaitsiin põhjustab limaskestadel ja tundlikul nahal põletustunnet. Pärast tšilli käitlemist on kõige parem hõõruda käsi toiduõliga ja ning seejärel seebiga pesta – nii saab rasvlahustuva kapsaitsiini kätelt eemaldatud.
Tšilli teravaim osa on vilja keskosas olev valge seina osa, kus asetsevad kapsaitsiini eritavad näärmed. Toidu valmistamisel saab seemned ja valge osa soovi korral eemaldada. Seemned ise ei ole tulised, isegi kui nende pinnal on teravust tekitavat kapsaitsiini. Seemneid võib muretsemata süüa, sest need ei põhjusta kõhuvalu, nagu tavalised paprika seemned.
India põllumajanduspiirkondades kasutatakse Naga Morichi sordist valmistatud tšillipulbri ja mootoriõli segu piirdeaedade töötlemiseks, kuna niimoodi töödeldud kõispiirded on osutunud efektiivseks elevantide eemale peletamisel.
Kahjurid
[muuda | muuda lähteteksti]Tšilli kahjurid on osa putukaid sugukondadest Aleyrodidae, lehetäilised, Pseudococcidae, Thysanoptera, Tetranychus urticae ja Lygus rugulipennis[15][16] ning mõned liblikaliigid[17] ja mingil määral teod[16].
Lehetäid, kellele tšillipipar meeldib: Aphis craccivora, oa-lehetäi, Aphis gossypii, Aphis nasturtii, Aphis spiraecola, Aulacorthum solani, Macrosiphum euphorbiae, Myzus ascalonicus, Myzus ornatus, Myzus persicae, Neomyzus circumflexus, Protaphis middletonii, Rhopalosiphoninus latysiphon ning Rhopalosiphum rufiabdominale.[18]
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]2019 kasvatati terves maailmas 38 million tonni rohelist tšillipipart, millest Hiina kasvatas poole.
| Tšillide ja rohelise tšillipipra tootmine 2019. aastal | |
|---|---|
| Regioon | (Million tonni) |
| Hiina | 19.0 |
| Mehhiko | 3.3 |
| Türgi | 2.6 |
| Indoneesia | 2.6 |
| Hispaania | 1.4 |
| Maailmas kokku | 38.0 |
| Allikas: ÜRO FAOSTAT | |
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Habanero pipar -
Noored tšillipipra taimed -
Black Pearl cultivar -
Cubanelle´i piprad -
Scotch bonnet´ tšillipiprad Kariibi piirkonna turul -
Tšillipiprate kuivatamine Nepalis Katmandus -
Kuivatatud tšilli puhastamine seemnetest ja valgest osast San Pedro Atocpan -
Tšillihelbed ja värske tšilli -
Tšillikaste traditsioonilise söögi restoranis Jordaanias Ammanis -
Kuivatatud Tai tšilli (bird's eye) -
Roheline tšilli -
Päiksekuivatatud tšilli Imogiri Indoneesias Yogyakartas -
New Mexico tšillid põllul kuivamas Mesilla, New Mexico -
Virginia tšillipipravein
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšillipipar |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tieteen kuvalehti Historia 12/2014, s. 6.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Chilit, Helsingin Sanomat, 26.8.2010 s. D 1–2
- ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2012. Vaadatud 5. detsembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Collingham, Elizabeth (veebruar 2006). Curry. Oxford University Press. ISBN 978-0-09-943786-4.
- ↑ N.Mini Raj; K.V.Peter E.V.Nybe (1. jaanuar 2007). Spices. New India Publishing. Lk 107–. ISBN 978-81-89422-44-8.
- ↑ John McQuaid (20. veebruar 2015). "What's driving the global chili pepper craze?". Forbes Media. Vaadatud 25. mai 2019.
- ↑ Serrano
- ↑ Lemon Drop
- ↑ Cheyenne
- ↑ Aji Cristal
- ↑ CAP 220
- ↑ Habanero Orange
- ↑ Naga Morich
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2017. Vaadatud 5. detsembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ ChiliWiki
- ↑ 16,0 16,1 World of Chillies (inglise keeles)
- ↑ Markku Savela (inglise keeles)
- ↑ Aphids on Wordls Plants: Capsicum (inglise keeles)